Tori hobune on üks müüt

 (2)
                     
Tori hobune on üks müüt
MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu perenaine Ute Wohlrab on õnnelik – vanatüübilistest tori hobustest huvituvate inimeste arv suureneb iga päevaga.
Foto: Ago Ruus

Kui kaasaegne eestlane kusagil laadaplatsil või ratsavõistlusel hobust kohtab, on tõenäosus, et ette juhtub tori tõugu hobune, üsna väike.

Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) räägib puhtatõulistest ja meie puhasaretatud tori hobustest. Puhtatõuline on loom siis, kui ta on aretusprogrammi järgi aretatud. Ka holsteini või hannoveri järglane võib olla puhtatõuline tori hobune, sest nende tõugude täkud olid omal ajal kogu tori tõule tunnustatud. Puhasaretatud looma puhul pole mitme põlvkonna vältel võõrast verd lisatud. Põlvkondade arv on kokkuleppeline. Tori tõugu hobuste välimus oli enne 1980ndaid, kui hakati katsetama teiste tõugude täkke, silmatorkavalt ühtlane. Nüüd on see kadunud. Väga veider, et tori hobuste tõuraamatud pole avalikud. Täkkude puhul leiab aretaja EHSi kodulehelt vaid isa, ema ja emaisa nimed. Õigete paaride valimisel on aga olulised ka kaugemad esivanemad, veresus, jõudluskatsete tulemused, füüsilised näitajad, järglased jm.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Müüjaid on teisipäeva hommikul kella kümne ajal Haapsalu turul umbes 15, mis on üsna tavapärane. Kuid ostjaid on vaid teist samapalju.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
Parimad lihaveisekasvatajad Reet ja Targo Pikkmets Pärnumaalt on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid.