Tori hobune on üks müüt

 (2)
                     
Tori hobune on üks müüt
MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu perenaine Ute Wohlrab on õnnelik – vanatüübilistest tori hobustest huvituvate inimeste arv suureneb iga päevaga.
Foto: Ago Ruus

Kui kaasaegne eestlane kusagil laadaplatsil või ratsavõistlusel hobust kohtab, on tõenäosus, et ette juhtub tori tõugu hobune, üsna väike.

Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) räägib puhtatõulistest ja meie puhasaretatud tori hobustest. Puhtatõuline on loom siis, kui ta on aretusprogrammi järgi aretatud. Ka holsteini või hannoveri järglane võib olla puhtatõuline tori hobune, sest nende tõugude täkud olid omal ajal kogu tori tõule tunnustatud. Puhasaretatud looma puhul pole mitme põlvkonna vältel võõrast verd lisatud. Põlvkondade arv on kokkuleppeline. Tori tõugu hobuste välimus oli enne 1980ndaid, kui hakati katsetama teiste tõugude täkke, silmatorkavalt ühtlane. Nüüd on see kadunud. Väga veider, et tori hobuste tõuraamatud pole avalikud. Täkkude puhul leiab aretaja EHSi kodulehelt vaid isa, ema ja emaisa nimed. Õigete paaride valimisel on aga olulised ka kaugemad esivanemad, veresus, jõudluskatsete tulemused, füüsilised näitajad, järglased jm.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Kes närib maasikalehti?
6. juuli 2015 16:30
3 Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Üks kimp on värvikas ja hoogne nagu suvine saluut, teine aga võluvalt minimalistlik.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.