Treeninguplatsil õpetab kasvanduse turismiassistent-klienditeenindaja Kerly Luige üheksa-aastasele Kerli-Josefin Järvojale esimesi ratsutamistarkusi. Soliidses eas ameerika traavli Ginnie Walkeri seljas tunneb algaja end kindlalt.

Kasvanduses leidub hobuseid eri tasemaga ratsutajatele. Tõsisemate sportlaste jaoks tegutseb ratsakool, kus käib praegu pea 30 õpilast.

Korraldatakse ka ratsa- ja vankrimatku, ekskursioone nii oma territooriumil kui aleviku vahel, pulmasõite, samuti lastelaagreid. Talvel kujundati tõllakuur ümber jõulumaaks. Matkaraja ehituseks saadi taha ELi rahad.

"Kõike selleks, et toetada aretust," ütleb Kerly Luige. "Aretus on siin kogu aeg olnud põhiline ja peabki selleks jääma."

 Tõug sai päästetud

"Torist võiks jälle saada selline hobusekeskus, nagu see oli vanasti," leiab Tori Hobusekasvanduse tegevjuht Jaanus Kallaste. "Koht, kus peetakse sugutäkkusid, kus sportlased katsetavad aretatud loomi ning kuhu tullakse nõu ja abi saama kõikjalt üle Eesti."

Kallaste nägemuse järgi peaks see hobukeskus olema koduks põhiliselt tori hobustele, aga miks mitte ka mõnele teisele tõule. Praegugi elab seal mitut tõugu kabjalisi. Kokku sada looma.

Kasvanduse käsutuses olevatest mõisaaegsetest tallidest hakkab väheks jääma. Sellepärast plaanitakse laiendada tallipinda ja ehitada juurde maneež.

Hobukeskuse arendamise plaanidele annab hoogu juurde lootus saada praegu põllumajandusministeeriumile kuuluvad Tori hooned ja maa endale. Täpsemalt küll Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS), mille juhatusse Jaanus Kallaste kuulub. Seltsi kontor asub samuti Tori alevikus, kasvandusest üle tee.

EHS on tori hobuse ametlik aretaja Eestis - peab tõuraamatut ja saab selle eest ka toetust. Tõuaretustöö juhatajana töötab seal Andres Kallaste - Jaanus Kallaste isa.

Seitse aastat tagasi, kui AS Tori Hobune läks pankrotti, oli hobusekasvatus Toris hävimise äärel. Jaanus Kallaste sõnul loodi praegune ettevõte OÜ Tori Hobusekasvandus, mille omanik on Imre Sams, eeskätt sooviga päästa tori hobune ja poolteise sajandi vanune hobusekasvandus.

"Puhtäriliselt oleks kindlasti kasulikum kasvatada holsteine või ameerika traavleid," kinnitab Jaanus Kallaste.

Jaanus Kallaste sõnul on tori hobune Eesti kultuuriväärtus - nagu Estonia teater või vabaõhumuuseum. Seda seisukohta on seni ka ametlikult tunnistatud, sest tori hobune kuulub ohustatud tõugude nimekirja, mille kasvatajad ja aretajad saavad PRIA kaudu vastavat toetust. Tori Hobusekasvandus sai tänavu tori hobuste kasvatamise eest 70 080 krooni - 2920 krooni looma kohta. Peale selle makstakse aretusühingule ohustatud tõu tõuraamatu pidamise eest 4150 krooni hobuse kohta.

Aga näiteks 2001. aastal EHSist lahku löönud Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (ESHKS) saab tõuraamatu pidamise eest 2620 krooni looma pealt. See on kindlasti üks põhjus, miks kaugeltki mitte kõik hobusekasvatajad ei pea tori tõugu ohustatuks ega arva, et selle pidamise eest peaks toetust saama.

"Tori tõu tulevik on juba selgelt näha - jagunemine kaheks tõuks," teatab ESHKSi esimees Raigo Kollom. "Üks on toetuskõlblik säilitatav tõug, teine tavaline sporthobuse tõug, mis kunagi niikuinii liidetakse eesti sporthobustega."

 Nokia tükeldamine

Tori hobust hakati riigi toetusraha abiga aretama kahe maailmasõja vahelise vabariigi ajal. Tori Hobusekasvanduse kodulehelt võib lugeda, et lähiminevikus on aretuse suund muutunud: "Rasketüübilise hobuse asemel püütakse kasvatada kergemat ratsahobust. Samas hoitakse ja aretatakse ka vanematüübilist tori hobust, kes sobib käima nii rakkes kui ka ratsa."

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuuse sõnul on nüüdseks välja kujunenud vähemalt kolme tüüpi tori hobuseid, kokku ligi 600 looma. "Praegu kuuluvad kõik tori hobuste liigid ohustatud tõu alla. Ministeerium ei pea seda õigeks, sest põhitähelepanu on pööratud tori sporthobuste aretusele ning ohustatuks saab pidada vaid vana ajaloolise Hetmani liini tori hobuseid," märkis Kuusk Riigikogu maaelukomisjoni koosolekul tänavu märtsis.

Heimtali hobusekasvanduse juht Peep Puna, kes peab trakeenide kõrval ka ise tori hobuseid ja kuulub EHSi juhatusse, arvab, et tori hobuse populatsiooni lõhestamine suvaliste parameetrite alusel on omakasupüüdlike intrigaanide soov. Puna tõdeb, et kahjuks ei suhtu põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti ametnikud tori hobusesse eriti sõbralikult.

"Tori hobune võiks olla Eesti hobusekasvatuse Nokia oma iseloomu, töötahte, välimiku ja muu poolest. Aretaja, hobuse omanik on kõige õigem inimene otsustamaks tori hobuse tuleviku üle," lausub Puna.

 Hobune ei ole potilill

Kerly Luige loetleb omadusi, mis tõstavad esile tori hobuse tugevaid külgi: universaalne, hea iseloomuga, kergesti õpetatav, energiline, sõbralik, hea tahe vedada vankrit või saani. Just iseloomu pärast ostavad tema sõnul neid ka soomlased ja rootslased.

Aga praegu kasvanduse täkutallis elav Hilbek on omakorda laenatud Torisse Rootsist, et tema abil Eestis kinnistada tõule iseloomulikku tumeraudjat värvi.

Kuigi Tori Hobusekasvanduses peetakse tähtsaks hoida alles tori tõu omapära, pole see eesmärk omaette. "Hobune ei tohi olla potilill, mille paned kuhugi ja vaatad, kui ilus," leiab Jaanus Kallaste, kes tegeleb peale kasvanduse juhtimise ka rakendispordiga. "Tori on maailma parim hobusetõug!"

"Ajast ei tohi maha jääda, muidu on sul hobune, keda keegi ei taha," täiendab Luige.

Jaanus Kallaste töötab Tori hobusekasvanduses üheksandat aastat. Tema vend Andrus Kallaste on viis aastat töötanud samas ratsatreenerina. Kallasted on seotud tori hobuse aretamisega kolmandat põlve.


Mida arvate plaanist luua Torisse hobuste aretamise keskus?

PEEP PUNA, Heimtali Hobusekasvanduse juhataja

Kahtlemata on Tori kasvandusel oma nime ja traditsioonidega potentsiaali saada arvestatavaks aretuskeskuseks. Pigem näengi Torit aretus- ja nõuandekeskusena, kui et otseselt varssade tootmisega tegeleva üksusena.

RAIGO KOLLOM, ESHKSi esimees

Eestis ei olegi hobusekasvatuse alal sellisel tasemel asjatundjaid, kelle nõuanded meie taset võiksid tõsta. Nõu tuleb küsida mujalt: sporthobuste aretuse alal on Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsioon see organisatsioon, kelle konverentsid, seminarid ja materjalid aitavad püsida konkurentsis.

Ka kohalike ohustatud tõugude säilitamisega tegelevate rahvusvaheliste ühendustega võiks koostööd teha. Mis Eestis puudub ja annaks ehk midagi hobusekasvatuse arengule, on maaülikoolis sellealase uurimistöö tugevdamine - jälle välisjuhendajate abil.