Suhtlus algab puudutustest

“Lihaveistele on inimene pigem vaenlane,” selgitas Fliri lihaveisekasvatajatele Võrumaal Sänna kogumiskeskuses peetud õppepäeval. “Et vaenlasest sõbraks saada, vajab loom aega. Alguses ta inimest lähedale ei lase.”

Ei lase aedikus taltsutajatki. Kulub hulk minuteid, enne kui loom teda veidigi lähemale laseb, ja on ka siis kohe valmis põgenema.

Et anda loomale aega inimesega harjumiseks, tuleb Fliril mõnigi kord, kui loom hakkab eest ära liikuma, ise samm tagasi astuda.

“Esiteks tuleb loomaga leida füüsiline kontakt, et loom harjuks, et teda puudutatakse,” õpetab Fliri ja hakkab ise distantsi hoides looma nööriga eemalt puudutama. Algul selga, siis kaela piirkonda.

Loom on umbusklik ja põgeneb mitu korda eest ära. Taas tuleb alustada otsast peale. Viimaks saab köienööriga puutuda ka kõhu ja udara piirkonda, mis loomale algul küll ei meeldi, kuid peagi ta harjub. Siis jõuab järg kõrvade ja pea puudutamiseni.

Kulub paarkümmend minutit, enne kui mullikas lubab taltsutajat nii ligidale, et laseb end käega selja pealt puudutada.

Fliri jälgib looma kehakeelt, too silmitseb inimest pingsalt.

“Suhtlemine on ääretult tähtis, sest loom loobub koostööst, kui see talle ei meeldi,” märgib Fliri.

Loom näitabki üles tõrksust, loobub koostööst ning pageb eemale. Taas algab kõik otsast peale, kuid uued lähenemiskatsed võtavad juba palju vähem aega.

“Tuleb jälgida, kui ta pea alla on lasknud − siis ta aktsepteerib inimest, aga aeg-ajalt tõstab pea üles, järelikult pole täielikult alistunud,” tunnistab Fliri poole tunni järel.

Taltsutamine on kui mäng

Viimaks viskab mees loomale päitsed pähe. Algul ajab mullikas oma jonni edasi.

“Loomaga tuleb mängida. Kui hakata teda nüüd päitstest tirima, ajaks ta sõrad vastu ja tõenäoliselt võidaks,” selgitab Armon Fliri.

Seepärast on tema sõnul oluline looma pisut tõmmata, lasta natuke järele, uuesti tõmmata ja järele lasta, kuni loom harjub ja järgnema hakkab.

Nüüd seob Fliri looma köiega aia külge. Et too saaks aru, et tõmbamisel pole mõtet, et seda võitlust ta ei võida.

Samas tuleb jälgida, et ta ka selle fikseeritud olekuga harjuks, mitte end tagurpidi tõmmates üles ei pooks.

Fliri sõnul on kõige tähtsam looma usalduse võitmine. “Alati peab looma jaoks olema aega, peab olema rahulik, mingil juhul ei tohi ärrituda,” loetleb ta aabitsatõdesid.

Sellele mullikale kestab esimene õppetund viiskümmend minutit. Kui neid õppetunde korduvalt läbi viia, harjub loom taltsutaja sõnul köie otsas olema, ja kui vaja, saab teda kas või näitustel esitleda.

“Väga asjatundlikult ja ülimalt kannatlikult tehtud,” hindab nähtud mängu lihaveise­spetsialist ja konsulent Aigar Suurmaa.

Suurmaa sõnul peabki teooria järgi nii looma püüdma. Ega loom ära ei väsinud, ta lihtsalt harjus inimesega. “Kui omanik loomadega iga päev tegeleb ja kari on väike, polegi vaja taltsutada, loom tuleb ise peremehe juurde,” selgitab ta.