Metsapatoloogist mees oletas, et mardikad on ilmselt tulnud kohale mõne äikesetormiga. Ta on märganud, et putukad on põldu sisse läinud vagude otsast ja külgedelt, mis on märk mujalt saabunutest.

Eesti Maaülikooli teadlase Luule Metspalu sõnul on tõsi, et kartulimardikas tuleb meile sisse äikesetormidega. "Eriti, kui äikesepilv tuleb lõuna-edela poolt. Neil on selline komme, et lasevad end tõusvatel õhuvooludel kanda ja päris suurte vahemaade taha tuua," selgitas Metspalu.

Täpset lähtepunkti ta ei osanud öelda, kuid üldiselt kipuvad nad siia tulema Poola suurtelt kartulipõldudelt. "Samas on ka täiesti
reaalne, et kohalik seltskond on paljunemas. Külm talv ei teinud neile
liiga, sest paks suletekk lume näol oli peal, kuid kevadist liigvett, mida oli tänavu rohkesti, vähendas arvukust tublisti," ütles Metspalu ja lisas, et seepärast oli neid tänavu ka kevad-suvisel perioodil vähe.

Teadlane soovitas aga nüüd üsna hoolikalt põlde jälgida, sest suure soojusega arenevad nad kiiresti ja võivad siin varakult uue arvuka põlvkonna anda.

Kuuldus kartulimardika praegusest levikust liigub ka Saaremaal, kus väiksemad kartulikasvatajad hoolega oma põldusid kontrollivat.

“Igal juhul tasub praegu tõesti oma põldusid kontrollida, kuna mardikate tuultega sisseränne on tõenäoline – nad on suured rändajad,” rääkis kartuliteadlane Viive Rosenberg.

Seni on ka tema tähelepanekute järgi olnud kartulimardikaid erakordselt vähe, pesakonnad on väikesed. “Neile tõesti võis tänavu hävitavalt mõjuda kevadine liigniiskus,” lisas Viive Rosenberg.

Kui nüüd keegi leiab põllult hulgaliselt valmikuid, on see Rosenbergi sõnul selge märk sissetulnutest. “Kui nad on põllus ja neid ära korjatakse, tasub kindlasti vaadata ka kartulilehtede alla, kust võib leida nende oranžide munade kolooniaid,” soovitas Viive Rosenberg.

Tormituultega siia jõudnud Valgevene, Leedu, Poola vms mardikad tulevad me põldudele sööma ja asuvad kohe ka munele.