Traktorimüük ootab PRIA taga
Üks, kes toetust saades Tauresse traktorit vormistama läheks, on Harjumaal 94 hektaril teravilja kasvatav talunik Aavo Mitt. Tema Maidla Sillaotsa talu 150hobujõuline Valtra on juba Türil müügiesinduse õuel ootel.
"Tahaks otsekülvile üle minna, aga selleks on vaja tugevamat traktorit," selgitab Mitt. "Olenevalt sellest, kas PRIA annab toetust või ei, pean välja mõtlema rahastamisskeemi."
Valtra traktori on juba ostnud Arne Ojasalu Raplamaalt Valtu talust. Mees kasvatab teravilja ja rapsi 900 hektaril ning vajadus uue traktori järele oli nii põletav, et ta ei hakanud isegi toetust ootama. Liisingu sai detsembris ja traktori viis koju veebruaris. Traktor on juba oraseid väetanud ning läheb nädalavahetusel heinaseemet külvama.
Kahel viimasel aastal ongi traktorimüügi esikoht olnud Valtra käes, mida müüb AS Taure. 2007. aastal müüdi 136, 2008. aastal 153 Valtra traktorit.
"See, et meie müüginumber on teiste omast suurem, on pikaajalise töö tulemus," selgitab Valtra traktorite müügijuhataja Toomas Jürgen. Valmet-Valtra on Eesti turul juba 1992. aastast peale.
Jürgeni sõnul müüdi mullu jaanuaris 9, veebruaris 15 ja märtsis 19 traktorit, niisiis kokku 43. Tänavu on kolme kuuga müüdud 23 traktorit.
Valtra traktoreid kasutatakse lisaks põllule ka aianduses, metsas, turbaväljadel ja teehoolduses. Jürgeni sõnul kergendab see pisut firma olukorda, ehkki ka muudes majanduharudes pole lood kiita. Metsa ei tasuvat enam minnagi ning kuna mullu hakkas pärast jaanipäeva sadama, ei kogunud jõukust ka turbatootjad.
Firmad müüvad vähem
"Eelmise aasta lõpul olid kindlad ostjad, valisid endale traktori välja ja käisid seda siin silitamas. Siiani pole enamik tagasi tulnud," räägib MTZi traktorite müügifirma Bel-Est juhiabi Ingrid Kaasik.
"Sel aastal pidurdab müüki asjaolu, et PRIA toetusotsused on veel tulemata."
Mullu töötas ta laos ning mäletab väga hästi, kui palju oli Belarussi-müüjatel tööd aasta tagasi. Siis müüdi jaanuaris 17, veebruaris 22 ja märtsis 14, kokku 53 MTZi. Aga mullu olid toetusotsused põllumeestel ka juba märtsis käes.
Belaruss on olnud mitmel aastal Eesti traktorituru liider. Tänavu see nii ei ole.
Firma juhi Indrek Rusi sõnul võib üks põhjus olla selles, et Belarusse ostsid peamiselt väiksemad tootjad, kelle seis praegu eriti raske. Kuna Belaruss on eelkõige põllutraktor, annab põllumajanduse raske seis just nende müügis suurima tagasilöögi.
ARKis on jaanuarist märtsini registreeritud kaks uut Belarussi.
New Hollandi traktoreid müüva Tatoli ASi juhataja Jaak Nõmmsalu räägib, et on tänavu müünud 8 uut ja 3 kasutatud traktorit, neist 6 osteti liisingufirmade kaudu. Pooleli on 3-4 tehingut. Tatoli põhikliendid on teraviljakasvatajad, mitte piimafarmid, seetõttu loodavad müügimehed, et langus pole väga suur.
"Paljud ootavad PRIA vastuseid. Kui need aga tulevad, ei ole kindel, et kõik jaatava vastuse saajad ka sel aastal masina ostavad," pole Nõmmsalu optimistlik.
Konekesko Eesti AS müüb Claasi ja Massey Fergusoni traktoreid. Tehnika müügijuhi Tiit Kurvitsa sõnul on sel aastal Eesti klientidele müüdud kokku 12 uut traktorit - 6 MFi ja 6 Claasi.
Uhtna Talutehnika kaupleb Case IH traktoritega. "Oleme tänavu müünud 9 traktorit. Lõppjärgus on veel 10-15 müügitehingut. Mullu müüsime 35% rohkem traktoreid kui praegu," tunnistab Uhtna Talutehnika ASi juhataja Raudo Raja.
Liisingulepingute hulk pea olematu
"Eelmise aasta esimesel kahel kuul väljastati Eestis põllumajandus- ja kalandussektorile liisinguid 194,5 miljoni krooni väärtuses. Käesoleva aasta kahel esimesel kuul on see number olnud 53,1 miljonit krooni, seega vähenemine on olnud 73%," tunnistab SEB Liisingu juht Indrek Julge.
Sama kinnitab ka Swedbanki partnerlussuhete juht Allan Mäe, kelle sõnul on uue põllumajandustehnika liisingu maht 2009. aasta esimese kahe kuu jooksul langenud viimase viie aasta madalaimale tasemele.
"PRIA on küll paljudele põllumajandustootjatele määranud toetuse, mille määr võib ulatuda kuni 50% seadme maksumusest, kuid põllumehed on rahapuuduse tõttu lükanud suuremad investeeringud edasi," ütleb Mäe.
Samas kinnitavad liisingufirmad, et on ka oma tingimusi karmistanud.
"Oleme muutunud konservatiivsemaks. Tänane liisingutaotleja peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama oma võimele võetud kohustusi põhitegevusest saadava tulu abil täita," märgib Allan Mäe.
Põllumehed on kõige rohkem rahul Nordeaga, kuigi Nordea Finance'i juhatuse esimehe Silver Kuusi sõnul on kerkinud omarahastuse osa 10 protsendilt 20-30 peale, tõusnud intressimarginaalid, maksimaalne liisinguperiood on 5 aastat.
Oht makseraskuste tõttu tehnikast ilma jääda ripub ka põllumeeste pea kohal. Siiani on liisingufirmad ära võtnud vaid paar kombaini, küll aga tuleb järjest sagedamini anda maksepuhkust ja muuta maksegraafikuid.