Tuhanded loomad tuleb taas hukata - mille poolest erinevad salmonelloos ja seakatk?


Tuhanded loomad tuleb taas hukata - mille poolest erinevad salmonelloos ja seakatk?
Foto: Anni Õnneleid, John Towner (unsplash.com)

Möödunud nädalal leiti OÜ Sanlind farmidest salmonelloosi bakter. Kuna salmonelloosiga kanade ravi on keelatud, peab hukkama kõik farmis peetud linnud. Nii toimitakse ka seakatku puhul, ent põhjused selleks on erinevad.

Mille poolest erinevad kaks haigust ning kas sarnaselt sigade Aafrika katkuga pole ka salmonelloosi puhul ravi võimalik?

Vastab Veterinaar- ja Terviseameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Harles Kaup:

„Sigade Aafrika katku (SAK) puhul on tegemist eriti ohtliku viiruse poolt tekitatud loomataudiga, mida iseloomustab suur suremus ning millel efektiivne ravi puudub. SAK tekitab eelkõige suurt majanduslikku kahju. SAK ei ole inimesele ohtlik. SAK tõrjemeetmed on suunatud taudi leviku ohjamisele ja nakatunud loomade ravi on keelatud põhjusel, et nakatunud loomad eritavad keskkonda suures koguses viirust sisaldavat materjali ning tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti.

Salmonelloosi näol on tegemist zoonoosiga ehk haigusega, mis võib kanduda üle loomadelt inimestele. Salmonelloos on üks levinuimaid toidu kaudu levivaid zoonoose, see haigus võib põhjustada kannatusi inimestele ning majanduskahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele. Inimeste tervise kaitse otseselt või kaudselt loomadelt inimestele levivate haiguste ja nakkuste vastu on esmatähtis.

Salmonelloosi tõrjemeetmed on otseselt suunatud sellele, et vähendada inimestel salmonelloosi põhjustavate salmonella bakterite esinemist loomadel või loomsetes saadustes. Salmonelloosi on võimalik ravida kasutades antibiootikume, kuid tootmiskarjade (näiteks munakanad, broilerid) salmonella positiivsete loomade ravi on keelatud. Selle esmaseks põhjuseks on antimikroobse resistentsuse ehk antibiootikumitele resistentsete bakteritüvede väljakujunemine, mis on tänapäeva humaanmeditsiinis levinud probleem.

Samuti rakenduvad antibiootikumidega ravitavate põllumajandusloomade toodangule küllalt pikad keeluajad, mis tähendab, et neilt loomadelt saadud liha, piima ja mune ei tohi inimtoiduks kasutada.”

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare