Ta rõhutas aga, et senikaua kui Euroopa Liidu liikmeriikides ei ole ühtne põllumajanduspoliitika võrdselt käsitletud, tuleb jätkata suhtlemist ja arutelusid igal tasandil alustades põllumajandusorganisatsioonidest ja lõpetades peaministriga. “Kui me täna räägime 75 või 65-protsendilisest Euroopa keskmisest hektaritoetusest, siis ei tohi unustada, et see tase on määratud alles finantsperioodi lõpuks, kuid seni ebavõrdsus kestab.“

„Aruteludes on selgunud, et kogu Eesti põllumajandussektori jaoks on äärmiselt ebameeldiv eesootav 7-protsendiline põllumajandusmaa rohestamise nõue,“ rääkis Tuiksoo probleemidest, „leian, et see nõue pole kodumaise toidu tootmise seisukohalt arvestades mõistlik, seda enam, et meil on suur hulk niigi kasutusest väljas olevat põllumajandusmaad. Eestis sisuliselt puudub mujal Euroopas olev vähese roheluse ja looduse probleem, seega võiksime saada ka eritingimuse.“