Hooletu külastaja või naabrist kulupõletaja tegevuse tagajärjel pole kahjuks võimatu, et ühel hetkel leiab omanik metsa asemel eest söestunud risu.

Mida ette võtta?

Metsapõlengu tagajärgede likvideerimisel soovitame erametsaomanikul võtta esmalt ühendust metsakonsulendiga. Tavaliselt tegutsevad nad metsaühistute juures ning oskavad aidata kontaktidega, paberimajandusega, põlenguala metsamaterjali müügiga.

Veljo Kütt, kes on pikka aega tegelnud nii metsatulekahjude statistikaga kui konsultatsioonidega, ütleb: “Loodusele kahju tekitanud sündmustest teavitatakse keskkonnakaitseinspektsiooni, kes hindab kahju suurust. Kui on teada, kes on kahju põhjustaja, on võimalik tema suhtes algatada väärteomenetlus. Materiaalne kahju tuleb selle tekitajalt välja nõuda metsaomanikul endal, samuti on võimalus taotleda toetust metsamaa taastamiseks. Metsateatisega tuleb teavitada metsakahjustusest ka keskkonnaametit.”

Keskkonnaameti metsaspetsialist Margus Paesalu selgitab, et ameti teavitamine on vajalik metsakaitseekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi tellimiseks esitab omanik keskkonnaametile metsakahjustuse kohta metsateatise või metsa majandamise eeskirja lisas oleva taotluse. Ekspertiis sisaldab endas kahjustuste loetelu ja kirjeldust, metsa seisukorra hinnangut ning soovitusi metsakaitsetööde tegemiseks.

Erametsaomanikel on võimalus taotleda juba kahjustatud metsa taastamiseks mõeldud toetust või metsa uuendamise toetust. Toetuste taotlemisel abi saamiseks ja nõustamiseks tasub pöörduda konsulendi poole.

Kuidas taastada?

Kahjustatud metsa toetuse puhul saab toetust metsamaale ja toetatavad tegevused on: maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning vajaduse korral taimekaitsevahendi või metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute soetamine ja kasutamine. Ka on võimalik selle toetusega aidata kaasa looduslikule uuenemisele maapinna ettevalmistamisega ja rajatud metsakultuuri hooldamisega.

Veljo Kütt märgib, et põlengu korral ei ole erametsaomaniku teavitamise kohustust ühelgi asutusel, sest eeldatakse omaniku huvi oma vara vastu. Mis tähendab, et omanik peaks oma metsal silma peal hoidma. See on vajalik ka selleks, et täita oma omanikukohustust – omanik peab tagama, et maa oleks taimedega uuenenud viie aasta jooksul pärast õnnetust (mitte teatise esitamisest).

Tasub ennetada

Life+ metsatulekahjude ennetamise projekti käigus selgus, et metsaomanikul oleks kõige mõistlikum kahju ennetada. Moodusteks on naabritega suhtlemine ja naabrivalve rakendamine, era-metsa sildi ülespanek ja võimaluse korral ka tuleohtlikul ajal metsas viibimise keelamine. Kui on siiski näha, et mingi vägi loodusturiste eemal ei hoia, oleks kavalam valmistada ette lõkkekoht.

Lõkkekohti saab rajada ELi toetuste abiga, ent üleval peab neid igaüks hoidma oma kulul.



SOOVITUSI

Kuidas oma metsa kaitsta?

- Käi oma metsas, tunne oma vara vastu huvi.

- Suhtle naabritega ja räägi neile, et kulupõletamine on keelatud. Suurte lõkete tegemisest palu end teavitada, nii saad hiljem metsa üle vaadata.

- Pane üles erametsasilt enda või metsaühistu telefoninumbriga, kuhu saaks teatada metsas külaliseks olemisest.

- Kui piirkond on väga tuleohtlik, on sul võimalus tuleohtlikul ajal seal liikumine keelata. Tuleohtliku aja teatab päästeamet, kellelt saab alati numbril 1524 ka ohutusalast teavet.

- Valmista ette lõkkekoht, kui on näha, et sinu mets ning ümbruskaudne loodus pakub silmailu ja huvi ka teistele inimestele.

- Hoolitse, et metsaseaduse mõistes metsamaa tingimustele vastav mets ka ametlikult metsamaaks loetaks. Nii saad kahjustuste korral toetust taotleda.

Allikas: Pille Aasamets