Tulevik: hajali koostootmisjaamad
Taastuvenergiale 100% ülemineku kavas on puidul tähtis roll.
Puidu kasutamine energeetikas on viimasel ajal palju kirgi kütnud teema. Augustis Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esitletud kava “Taastuvenergia 100% – üleminek puhtale energiale” (TE100) koostajad on puidu kasutamisel energeetikas näinud kasvavat rolli.
Kava visandab energiamajanduse arengusuuna, mis on lennukas, kuid meie kalkulatsioonide alusel ka realistlik. See suund lubab Eestil kasutada ära oma majanduslikku ja geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ja olla eeskujuks ka teistele, tagades seejuures veel ühe jõulise mootori Eesti majandusele.
Koostootmisjaamade potentsiaal
Eestis on suurepärane tuuleenergia, biomassi ja biogaasi ressurss, mis on suuresti veel kasutamata. Ligi pool Eesti pindalast on kaetud metsaga, seega moodustab puit tähtsa osa siinsest taastuvast loodusressursist. Arvestades, et tuleb tagada metsade elujõulisus, on kavas raiemaht piiritletud 8 mln tihumeetriga – see ei sisalda puidujäätmeid ja raidmeid.
Koostootmisjaamad kujutavad endast suurt potentsiaali TE100 stsenaariumi tarbimisvajaduse katmiseks. Raiemaht
8 mln tm on piisav selleks, et luua rohkem kui 370MWel efektiivseid koostootmisjaamu üle riigi, mis kasutaks tõhusalt kohalikku primaarenergiat. Seda potentsiaali arvutades on lähtutud kasuliku soojuskoormuse ärakasutamisest.
Kava autorite arvutuste järgi toodeti biomassi koostootmisjaamades 2010. aastal 742 GWh elektrienergiat, kuid 2020. aastal prognooside kohaselt 1970 GWh ja 2030. aastal 2060 GWh elektrienergiat.
Tarbitud soojusest toodavad TE100 stsenaariumis biomassi koostootmisjaamad: 2020. aastal 3457 GWh ja 2030. aastal 3213 GWh.
Elektrienergia kogutoodangust annavad biomassi koostootmisjaamad aastal 2030, kui Eestis on võimalik täielikult üle minna taastuvate allikate kasutamisele, 19% toodangust, soojusenergia kogutoodangust aga 44%.
Arenguhüppe teevad TE100 soojuse tootmise prognoosi kohaselt ka biomassil töötavad katlamajad, tootes 2020. aastaks 1,42 TWh ja 2030. aastaks 2,76 TWh.
Puitküte kodudes
Puidul põhineva lokaalkütte tarbimine kahaneb 2020. aastaks 1985 GWh-ni, 2030. aastaks 1578 GWh-ni.
Hiljem puidukasutus lokaalküttes väheneb veelgi ja aastaks 2050, tulenevalt keskkonnapiirangutest ja inimeste mugavuseelistustest, puitu TE100 järgi enam lokaalkütte allikana ei kasutata.
Biomassi primaarenergia vajadus kasvab aastaks 2020 12,8 GWh-ni, 2030 14,9 GWh-ni ja hakkab seejärel vähenema.
8 mln tm raiemahu juures on kava autorid eeldanud, et kütte- ja paberipuidu, raidmete ja puidujäätmete energeetiline potentsiaal on 15,1 GWh, enam kui piisav energiamajanduse vajaduste rahuldamiseks.
Lisaks saab energiamajanduses kasutada roogu, põhku ja kasvatada spetsiaalseid energiakultuure.
Biomassi kasutamisel energiamajanduses on ulatuslikud positiivsed mõjud regionaalse tasakaalu parandamisele, sotsiaalmajanduslikule arengule ja energiajulgeoleku tagamisele.
Regionaalne tasakaal
Maapiirkondades loodavad tuhanded töökohad on juba iseenesest sedavõrd oluline argument, et ainuüksi töökohtade pärast tuleks selline kava ellu viia.
Lisaks hoiab taastuvenergia suurem kasutamine kontrolli all elektri ja soojuse hinna.
TE100 kava rakendamisel oleks elektrienergia tootmise kulu 2030. aastal 19% madalam kui valdavalt põlevkivi- ja tuumaelektrijaamadel põhineva tootmisportfelli puhul.
Efektiivsetes soojuse ja elektri koostootmisjaamades ning katlamajades saab odavama soojuse hinna kui põlevkiviõliga või maagaasiga köetavates asulates.
Tähtis on ka energiajulgeoleku aspekt.
Hajusalt paiknevat energiatootmist on raske saboteerida ja ka ekstreemsetel ilmaoludel rivist välja lüüa.
KASU
Taastuvenergia 100%
-Taastuvenergiale üleminek Eestis tagab madalamad energiahinnad, säästab loodust ja kindlustab parema elukeskkonna.
- Lisandub 10 000 uut otsest töökohta energiasektoris, loome konkurentsivõimelise tootmisportfelli ning saame puhtama ja rohelisema Eesti, mis on majanduslikult mõtestatud alustel.
- Et kava ellu viia, on vaja vaid tarku otsuseid poliitikutelt ja uut investeerimistoetuste programmi, mille rahaallikaks poleks maksumaksja, vaid ELi heitme- ja rohesertifikaatide kaubanduse tulud ning struktuurivahendid.
Allikas: Eesti Taastuvenergia Koda
