Tuleviku puiduturul on tegija energiapuit


Tuleviku puiduturul  on tegija energiapuit
Vaatepilt, mida Eestis aina sagedamini näha võib.Foto: Viio Aitsam

“Kui Eesti raiemaht jääb 2007. aasta tasemele, napib tulevikus igal aastal 1,7 miljonit tihumeetrit puidulisi kütuseid,” prognoosis metsanädala visioonikonverentsil Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolk.

Tiit Kolgi visioonikonverentsi ettekannet tsiteeris 19. novembril Erametsakeskuse korraldatud bioenergia seminaril keskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Ta andis lootust, et kuigi tänavune sügis pole puidu müügi ja hindade mõttes metsaomanikule soodus, on peale tulemas järjest suurema nõudlusega valdkond - bioenergeetika -, mis küttepuitu ja hakkematerjali tahab.

Ettevalmistuste aeg

Bioenergeetika vallas oleme seotud Euroopa Liidu sihtidega. Praegu on Brüsselis valmimas uus direktiiv, mille järgi aastaks 2020 peaks ELis taastuva energia osakaal kogu energiatarbimises moodustama 20% ja transpordis biokütuste osa 10%.

Ajavahemikus 2007-2013 on ette nähtud võimalus maksta ELi toetusi elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiseks ning katlamajade ümberehituseks, et kasutataks taastuvenergiat. Meie keskkonnaministeerium on ette valmistamas määrust toetuse saamise tingimustega.

Jaanus Aun rõhutas oma ettekandes, et ettevalmistusi tuleks teha ka metsa poolel. Põhilised on kaks asja: maksusüsteemi muudatused, et metsaomanikul oleks motiivi energiapuiduga tegelda (Lätis ja Soomes on selle nimel juba maksuseadusi muudetud) ja tehnilis-logistiliste lahenduste väljatöötamine.

Viimane puudutab metsaomanikke selle poolest, et just metsaühistud võiksid Auna arvates olla tulevikus organiseeritud puidutarne eestvedajad ja kaugemas tulevikus ka katlamajade operaatorid.

Erametsakeskus osaleb rahvusvahelises bioenergeetika projektis, mille raames käivitatakse järgmisel aastal Saaremaal pilootprojekt. See peaks andma teavet ja kogemust Eesti teistele piirkondadele.

Põhimõtteliselt hakatakse testima rahvusvahelist kogemust Eesti oludes. Proovitakse, kuidas töötavad terviklahendused ehk süsteemid, kus kõik on koos: puidu turustamine, ülestöötamine ja transport, hakke tootmine, kütmine.

Soome kogemus

Loe veel

Meil on olemas katlamajade ja hakketootjate vahelised kokkulepped ja koostöö, ent nõrgem on just metsaomanike organiseerimise pool.

Erametsakeskuse seminaril rääkisid soomlased oma kogemuse põhjal, kuidas nemad on asja korraldanud. Rõhutati just süsteemseid lahendusi.

Jouko Parviainen, puiduenergia võrgu projektijuht Joensuust, rõhutas eriti väikeste ettevõtjate võimalust: kindlamad müügivõimalused, väiksemad kulud, suurem informeeritus jms. Põhjalikumalt kirjeldas ta Soome põhjaosas asuva Eno valla näidet. Eno Energia Ühistu asutati 1999, kui neil oli 12 asutajaliiget ja üks katlamaja. Nüüd on metsaomanikest ja põllumeestest ühistuliikmeid 51 ja kolm katlamaja valla 7000 elaniku tarvis.

Hakkpuidu vajadus kolme katlamaja peale on aastas 25 000 kuupmeetrit, sellest 25% annavad ühistu liikmed, 75% saab puitu kohalikelt teistelt metsaomanikelt.

Põhimassi (89-90%) toormest saab hooldusraietelt (koos paberipuiduga, mis müüakse mujale) ja 10-20% lageraiejäätmetest.

Hakkimine käib liikuva hakkuriga tee ääres, transport katlamajja spetsiaalse veoautohaagisega. Selle poolega tegeleb üks ühistu liikmetest, kes asutas selleks oma ettevõtte.

Parviaineni sõnul tegutseb ühistu kasumlikult. Puit metsas maksab 7-8 €/m³ (109-124 kr/m³), hake katlamaja väravas umbes 15 €/MWh (234 kr/MWh). Soojatarbijad maksavad soojuse eest 46 €/MWh pluss käibemaks (717 kr/MWh pluss käibemaks).

Küttepuit asendab aastas 1,5 mln liitrit kütteõli. Tagavaravariandina kulub aastas vaid 10 000 liitrit kütteõli ja ühes katlamajas on tagavaravariandiks graanulküte.

Erametsakeskus oli seminarile kutsunud firmade esindajaid, kes tutvustasid moodsaid masinaid ja Interneti-süsteeme, mis võimaldavad kokku hoida aega ning transpordikulusid.

Masinaist olid vahest efektseimad John Deere'i pakkijad - masin pressib ja pakib hakkematerjali suurtesse kimpudesse, mis on nagu Eesti maastikupildist tuttavad heinapallid.

Pressijad ja hakkijad

Üks pakkija on Soomes võimeline olnud tunnis kokku pakkima 25-45 pakki (pikkus 3 m, kaal 500-600 kilo). Nii mahub koormasse rohkem ja on võimalik materjali ka pikemat aega säilitada.

Tutvustati veel mitmeid hakkureid, haaratseid, veokeid jne.

Näiteks LIPE hüdraulilised universaalsed veokihaagised hakke, turba, graanulite, saepuru vms veoks.

Firma esindaja Daniil Pokidko kiitis eriti haagise kettsüsteemi, mille abil koorma laadimine käib (teine süsteem on kõrvalt laadimine) - kett läheb ka veoki alla ja masin ei jää, nagu mees ütles, kunagi maastikku kinni.

Meie hakketootjad, kes seminaril osalesid, ütlesid, et kuulsid põnevat ja kasulikku palju, kuid kõike kohe siia üle tuua ei saa. Üks asi on masinate-seadmete otstarbekus Eesti oludes (nt materjali pakkija, see eeldaks pikemaid vahemaid, vaheladusid, mitte otse katlamajja vedu, mis meil kombeks), teine aga muidugi hind.

Skandinaavia maades aitab bioenergeetikat arendada tugev riiklik tugi. Meil jääb see veel paljuski ettevõtjate kuluks ja riskiks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare