Tunnustatakse parimaid eesti tõugu hobuseid spordis

                     
Maaleht
Tunnustatakse parimaid eesti tõugu hobuseid spordis
Foto: Ago Ruus

Eesti Hobuse Kaitse Ühing kuulutas hiljuti välja edetabelipõhise konkursi "Parim eesti tõugu hobune spordis 2012". Edukaimad selgitatakse välja nii takistus- kui ka koolisõidus.

Konkursi eesmärgiks on elavdada eesti hobuste kasutamist spordis ja kasvatajate ning omanike panustamist hobuste väljaõppesse.

Edetabelisse leiavad tee kõik eesti tõugu hobused, kes on osalenud vähemalt ühel juhendis toodud ratsavõistlusel. Seejuures peab arvestama, et võistlustel osalemiseks tuleb täita antud võistluse juhendiga sätestatud osalemistingimusi.

Tähtsaimaks võistluseks on seatud augustikuus toimuv II eesti hobuse päev Kurgjal, millel osalemine toob edetabelisse ka suurema arvu punkte. Edetabeli aluseks on valitud suur hulk erineva taseme ning toimumiskohaga võistlusi. Kokkuvõttes arvestatakse ainult teatud hulk paremaid tulemusi, mis võimaldab igaühel endale sobivamad võistlused välja valida.

Edetabeliarvestust peetakse jooksvalt ning iga kuu alguses avaldatakse kokkuvõte eelmise kuu kohta. Lõppkokkuvõte tehakse septembris ning auhinnad antakse pidulikult välja EHKÜ sügisesel koosolekul. Tunnustatakse hobust ja ratsanikku, samuti hobuse omanikku, meeles peetakse ka kasvatajat.

Täpsemat teavet konkursi ja edetabelivõistluste kohta saab SIIT.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Välismaa metsakaja
27. november 2014 05:15
Udu Viimsis, Pirital
Pilt on illustreeriv
Eesti metsakaja
27. november 2014 05:15
Tarvastu vald
Pilt on illustreeriv
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.