Türgi turu ärakukkumine jätab lihaveised kohalikule tööstusele

Aasta pärast lihaveiste Türki eksportimise soikumist on kohalike karjakasvatajate huvi Saaremaa lihatööstuse vastu taas kasvanud, tõusnud on ka lihatööstuse pakutav kokkuostuhind.

“Meil ei ole sel aastal olnud sellist aega, et oleks olnud probleeme kohaliku või eestimaise veiseliha varumisega,” ütles AS-i Saaremaa Lihatööstus juhatuse esimees Kristjan Leedo, kelle sõnul on tööstusel tekkinud juba veiselihavaru.

Küll aga võib Leedo sõnul türklaste teeneks meie loomakasvatajatele lugeda seda, et loomakasvataja saab nüüd kohalikult tööstuselt kõrgemat hinda, kirjutab Saarte Hääl. “Sellest ajast, kui türklased hakkasid meie veiseid ostma, on lihaveiste kokkuostuhind 40 protsendi jagu tõusnud,” möönis ta.

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluääre sõnul kehtib Eesti tõuloomakasvatajate ühistul leping türklastega loomade müümiseks 2014. aastani, kuid Türgi riigi kehtestatud 40-protsendiline tollimaks muudab loomade müümise Türki majanduslikult mõttetuks. “Ka türklased ise olid meiega ausad ja ütlesid, et see äri ei tasu meil ajamist,” sõnas Põlluäär.

Tõnu Põlluääre sõnul peavad Eesti veisekasvatajad praegu leppima vaid oma turuga, samal ajal kui lihaveiste arv Eestis on kasvanud juba üle 60 000.

Türgi eksporti korraldanud Eesti tõuloomakasvatajate ühistu andmetel müüdi aastatel 2011–2013 Saare maakonnast Türki nuuma- ja tapapullidena 476 lihatõugu veist (Saaremaa lihatööstus vajab sama palju veiseliha 1,5 kuu jooksul), mis on umbes 12% kõikidest Eesti lihatõugu pullide müügist. Oma loomi müüs Saare maakonnast Türki 37 loomaomanikku, st umbes 13% kõikidest Eesti lihapullide müüjatest.