Türklased ostavad Eesti veistest tühjaks
Teatud kellaajal maantee või lauda kõrval vaipa lahti keriva ja seal põlvili meka poole palvetava tumedasilmse mehe nägemine pole sel sügisel Eestis mingi haruldus. Tegu on Türgist Eestisse veiseid ostma tulnud põllumajandusspetsialistidega.
Veiseliha on moslemimaal nõutud kaup, kuid kui omal pole loomi piisavalt, tuleb need sisse tuua. Varasematel aastatel on türklased ostnud veiseid Lääne-Euroopa riikidest, kuid seal avastatud veisehaiguste tõttu vaatavad nad nüüd uute liikmesmaade poole.
“Nad on Ungari väidetavalt tühjaks ostnud,” räägib türklastega Eestis koostööd tegeva Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel Bulitko. Eestiga tekkisid suhted pärast seda, kui eelmisel suvel käis siin Türgi põllumajandusminister H.E. Mehmet Mehdi Eker.
Bulitko kinnitab, et türklased tahaksid osta palju rohkem loomi, kui Eesti põllumeestel üldse pakkuda on. Ja et ei lähe ühtegi nädalat, kui türklasi siin ei oleks. Ta arvab, et aasta lõpuni on Eestist pakkuda kokku 3000–4000 veist.
Eluskaalu eest makstakse liha hinda
Esmalt otsisid ostjad tõumullikaid, kes Türgis piima andma hakkaksid. Eelmisel neljapäeval saadeti Luigelt kolm ja Savernast kaks autotäit mullikaid Türki. Reis kestab koos vahepeatustega kuus päeva.
Enne sõitsid Türgi spetsialistid koos oma maa veterinaararstiga laudad läbi ja vaatasid pakutavad loomad ükshaaval üle.
“Neil olid omad nõudmised,” räägib AS Pakari juhataja Endel Albin. Näiteks sarvedel ei tohi nudistamise järel olla mitte mingisugust nukikest alles.
“Nad on võimelised Eesti tühjaks ostma,” arvab Albin, kelle karjast valiti välja seitse mullikat. “Türgis on veiste eluskaalu hind sama mis meil liha hind.”
OÜ Mangeni PM noorkarja kasvatuse juhi Aino Muru sõnul valisid kolm türklast nende karjast välja 18 mustakirjut tiinet mullikat. Uurisid loomi eest ja tagant, vadistasid omavahel ja tegid usinasti märkmeid.
“Kellel oma karja kasvatamisest mullikaid üle jääb, neil tasub müüa,” arvab naine. “Eesti turul ei ole ju praegu ostjaid. Ja hind oli ka hea.”
Tanel Bulitko kinnitab, et kui Saksamaal saab looma eest 1200 eurot, siis türklased maksavad 1400.
Lihaloomi tahavad nii Türgi kui Rakvere
Eelmisel nädalal lõpetati piimakarja tõumullikate valimine. Nüüd hakatakse valima lihaks minevaid loomi, nii piimatõugu pulle kui ka lihaveiseid. “Nende küsitud kogused on väga suured,” tunnistab Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Leino Vessart.
Seltsil on sõlmitud leping Rakvere lihakombinaadiga, kuhu tuleb saata loomi aasta läbi. Eelmisel sügisel tahtsid veisekasvatajad enne talve tulekut lihakombinaati saata suurema hulga loomi, kui Rakvere vastu võttis. Tänavu tänu türklastele sellist muret pole.
“Türklaste pakutud hind on kõrgem kui Rakveres,” märgib OÜ Karitsu Rantšo juht Vessart, kes kavatseb osa oma lihaloomi Türki müüa ja osa Rakvere jaoks jätta. Algul pakkusid muhamedlased lihaloomade eluskaalu kilo eest poolteist eurot, kuid eestlased põlgasid selle hinna liiga madalaks. Kokkuleppele jõuti kaheeurose kilohinna juures.
Raha lõhn tõmbab ka spekulante ligi. Vessarti sõnul on juba välja ilmunud kohalikud vahendajad, kes tahavad vahelt teenida. Lihaveisekasvatajate selts hoiatab oma liikmeid nende eest.
Vessart tunnistab, et Türki müüakse lihaloomi esimest korda. “Saavad pika reisi,” muigab ta. “Türki oleks palju kergem lihakehi viia, neid mahuks haagisauto peale tunduvalt rohkem. Aga meie tapamajad ei vasta muhamedlaste tapmisnõuetele. Nii viivadki koos sita ja soolikatega.”
