Üle tänava asuval Pärnu vanal turul on kaks lihapoodi. Üks neist kuulub otse lihatootjale ning hinnad on seal mõnikümmend senti ja mõne lihaliigi osas rohkemgi odavamad: seakoot 2.89, abaliha 3.45, karbonaad 3.69, ahjupraad 3.89, küljeliha 3.89, pehme liha 4.39, seakael 4.49, guljašš 4.99, seafilee 5,89 jne.

Et kaup on hea hinnaga, võib aru saada juba sellestki, et leti ees lookleb järjekord. Müüja sõnul on ostjad eriti viimasel ajal väga hinnatundlikuks muutunud ja isegi 10−15sendine hinnavahe mõjutab läbimüüki tuntavalt.

Et see tõepoolest nii on, võib näha mõnikümmend meetrit eemal, kus asub vana turu teine lihapood. Kohati on hinnad siin euro võrra kallimad kui konkurendil ja ka rahvast vähem. Läheb aga mõni tund mööda, ja lihale on ilmunud suur kollane silt kirjaga “soodus”. Pilt leti ees on nüüd hoopis teine. Ei saa just öelda, et järjekord oleks, aga äri käib. Mõne lihaliigi hinnad on nüüd konkurentide tasemele langenud, ehk ainult mõni sent kallimad.

Kaks vanemat prouat uurivad liha ja vaatavad hindu, kuid jätavad siiski ostmata. “Mina olen juba aastaid ostnud peamiselt Lepa lihakarnist.

Korralik liha on üldiselt igal pool, aga seal on kvaliteet alati ühtmoodi hea. Nad toovad liha Valgast, seal tapetakse ja jahutatakse liha korralikult,” põhjendab proua oma eelistust. Mõnekümne sendi pärast mujalt ostma ei hakka.