Turu-uudised: poolakad saavad Valgas pihta
Seekordne lugu sai alguse ühe tuttava maasikamüüja murest, kes käis tiiru Valgas, kus alati suur ja asjalik turg olnud. Tänavu tuli ta aga nördinuna tagasi, sest pakkujaid oli erakordselt palju.
Mis veelgi hullem – väidetavalt oli ka neid, kes müüvad Poolast ostetud maasikaid Eesti omade pähe ning loomulikult siinsest hinnatasemest odavamalt.
“Kui meil oli kohalik maasikas neli ja viis eurot kilo, siis nemad tulid kahe ja poole euroga pakkuma,” räägib Valga mees Tõnis Kaur.
Meie kardame võõrast!
Kuidas aga Poola maasikas hinna madalaks teeb?
“Sealt saab kokku osta. Kui võtad ühe tonni, maksad vaid 50 senti kilo,” teab Tiiu Vinne. Ta lisab, et kokku käivad maasikaid ostmas Eesti oma inimesed, kes need ka Eestis maha müüvad.
“Me nägime, kuidas nad tulid – ei pannud silte välja, kust on maasikas pärit ega midagi,” selgitab Jaana Juhanson, kes käib Valgas maasikaid müümas Antsla vallast.
Tema on oma marjad suuruse järgi sorteerinud ja igale hinna pannud. Ühes sellega on väljas ka selgesti loetav silt, et tegu on Antsla maasikatega.
“Rahvas tahab ju teada marjade päritolu, sest nad ikkagi kardavad seda Poola ja Leedu oma,” selgitab Juhanson.
Seda enam on ta imestunud, miks need, kes Poolast toodud maasikaid müüvad, silte välja ei pane.
“Peaks ju näha olema, kust marjad pärit on, las siis inimesed valivad, aga sel viisil nagu praegu – see on ebaaus konkurents,” avaldab Juhanson arvamust. “Lõpuks pani see müüja siis kah sildi, millele ta kirjutas, et tegu on Eesti maasikaga ning sort on ’Sonata’.”
Eeskuju võib nakatada
“Äris on ju kõik võimalik ja ma teeks kah nii, kui mul oleks võimalus,” pahandab Tiiu Vinnega müügiletti jagav Ene, kes oma perekonnanime öelda ei soovi. “Miks ma peaksin pimedas küürutama ja kaks tundi ööpäevas magama, kui teised teevad nii?”
Küsimus pole vaid selles, mis on maasika hind praegu, vaid ka selles, millise hinnaga seda alguses pakkuma hakati. “Eelmisel aastal hakkasin ma müüma 15 eurot kilo, tänavu aga üle kuue ei saanudki küsida,” ütleb Vinne.
Mõlemad naised on seda meelt, et sel viisil ei tasu maasika kasvatamine kuidagi ära. “Ma vist kisun osa taimi välja,” skandeerib Vinne. “Muidu oli siin hind ikka viis ja kolm eurot, aga nüüd on ainult 1.50 – see on hullumaja.”
Nädalavahetusel ulatus maasikate hind Valga turul 1.50st 2.80 euroni.
Sõmerpalu mees Vaino Saaroja hindab, et äri on juba täiesti tasuvuse piiril. “Minu seisukoht on, et muu kõrvalt tasub ikka natuke maasikaid ka kasvatada, aga teha nii nagu mõned siin, et mitu hektarit ja siis müüvad odavalt kokkuostjatele – sel ei ole mõtet.”
Temagi on konkurentsi pärast mures. “Poola on siin Eesti juba kõigega üle uputanud,” avaldab Saaroja, viidates selle riigi suurematele põllumajandustoetustele.
Nädalavahetusel, mil Eesti maasika esindajad sõna said, võitlesid nad aga kujuteldava vastasega: ühtegi nn poolakat Valga turul polnud.
Mure on aga tõsine: põllumajandusamet alustas koostöös veterinaar- ja toiduametiga värske puu- ja köögivilja, sealhulgas maasika ning kartuli päritolu kontrolli turgudel.
Ikka eelistame eestimaist!
Kas siis tarbija enam eestimaist ei eelistagi? “Mina küll eelistan eestimaist, aga kuidas kindlaks teha, kas tegu ikka Eesti omaga?” küsib Klaarika, kes parasjagu Jaana Juhansoni käest maasikaid ostab.
Eestimaist eelistavad ka Merike ja Teet Metsava. “Kõhutunde järgi tuleb selgeks teha,” ütleb Merike. “Poola müüjad üldiselt ei anna marju proovida, sest need on tavaliselt hapumad.”
Metsavade sõnul jälgivadki nad ennekõike silte, aga vaatavad ka müüjale otsa – kohalikena teavad nad juba nägupidi neid, keda võib usaldada.
Usaldatakse näiteks Helme vallast pärit Kirsika Tammisaart, kelle leti taha koguneb pikk järjekord.
Oodatakse lausa kastide ja pangedega. “Eks inimesed on harjunud sellega, et ma iga päev korjan ja müün,” kommenteerib Kirsika.
Silti maasikate juurde ei pane aga temagi. “Seda ma ei jõuagi tavaliselt kirjutada, sest müün enne maasikad ära!”
Ent sildi kirjutamata jätmine võib kaasa tuua ettekirjutuse põllumajandusameti (PMA) inspektoritelt, kes kontrollivad kauba nõuetele vastavat turustamist.
“Üks nõue on toote päritolu kohta tõese teabe avaldamine, mille eest vastutab turustaja,” kommenteerib PMA peadirektori asetäitja Raina Mõttus.
Tema sõnul viidi läinud laupäeval ka Valga turul läbi kontroll, kus suuri rikkumisi siiski ei tuvastatud.
“Väikesi puudusi oli ostjale esitatud teabe osas, näiteks oli päritoluriigina esitatud Valgamaa, aga korrektne oleks olnud Eesti,” selgitab Mõttus.
Ta lisab, et päritolumaa kontrollimisel on oluline alus kauba saatedokumendid ning tuginetakse ka muule infole, mida kogutakse enne kontrolli ja kontrolli käigus.
OMA PÕLLU MAGUS
Maasikakasvatajad Kagu-Eestis
Maakond PRIA-lt pindalatoetuse taotlejate arv
Põlvamaa 87
Valgamaa 26
Võrumaa 90
Kokku 203
Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
