Tänavu tärkasid suviteraviljad ühtlaselt, võrsusid hästi ning muutusid tihedaks. Seetõttu võis kevadel tuulekaer paljudel põldudel märkamata jääda, sest tuulekaera algareng on aeglasem kui teraviljadel. Nii jäi keemiline tõrje tegemata ja nüüd on põllud tugevalt tuulekaeraga saastunud.

Lääne-Virumaal majandava OÜ Voore Farm taimekasvatusjuht Margus Lepp tunnistab, et nende põldudel on tuulekaera alati leidunud. "Kui keemilist tõrjet ei teeks, oleks pilt väga kole."

Seda nukrat pilti võib tema sõnul näha kohtades, mis on jäänud tõrjevahendiga pritsimata. "Mullas on seemnevaru suur," nendib Lepp, kes möönab, et tuulekaer toob põllumajandusettevõttele majanduslikku kahju. "Sellega saastunud vilja ei saa müüa ega loomadele sööta."

Keemiline tõrje ja külvikord

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus paneb maakasutajale, kelle põllul esineb tuulekaera, kohustuse rakendada abinõusid selle leviku piiramiseks. Seaduse kohaselt on maakasutajal kohustus teavitada põllumajandusametit tuulekaera esinemisest ja koostada tuulekaera tõrje kava.

Põllumajandusameti teatel on üksiku tuulekaera leidmine ja selle hävitamine tõhus ning samas säästab kulusid järgmistel aastatel tuulekaera tõrjeks, sh keemiliseks. Oskuslikult keemilist ja agrotehnilist tõrjet kombineerides hakkab tuulekaeraga saastatus vähenema.

Alates 2011. aastast koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Malle Järvaniga tootmiskatseid teinud Oilseeds Agro OÜ tegevjuhi Urmas Nurmsalu sõnul on tõrjepreparaate müügil palju, aga ise tuleb oma põldudel ära katsetada, milline nendest mõjub tõhusamalt. Tema hinnangul leidub turul häid preparaate.

"Viljandimaal Savikotis oli tuulekaeraga suur häda," toob Nurmsalu näite. "Aga rakendasime põldudel külvikorda, külvasime ristikut ja siis nisu. Nüüd on olukord palju parem."

Eriti problemaatiline on tema hinnangul tuulekaera olukord põldudel, kus rakendatakse minimeeritud harimist ja otsekülvi. "Künnimaadel pole seda viimastel aastatel täheldanud," lisab ta. Aga möönab, et tuulekaera kolded lähevad aasta-aastalt suuremaks ja tuulekaer surub vilja välja.

Tema sõnul tuleb saagi saamiseks vilja korralikult väetada, sest üksnes tugev vili suudab umbrohule vastu seista. "Ühel 70 hektari suurusel põllul leidsin hiljuti üksnes kolm tuulekaera," ütleb Nurmsalu.

Tema hinnangul on suurtelt põldudelt tuulekaera tülikas või suisa võimatu füüsiliselt tõrjuda. Pealegi on praegu osa umbrohutaimedest juba valmis. "Kui pähik on moodustunud, siis on hilja," täpsustab ta. "Sügisene kõrrekoorimine provotseerib taimed kasvama ja siis on hea keemiliselt tõrjuda."

Saaremaal tegutseva Kõljala POÜ juht Tõnu Post nendib, et võrreldes 10-15 aasta taguse ajaga on tema põldudel olukord tublisti paranenud. "Algul oli probleem suur, aga kui rakendasime korralikult külvikorda, on olukord paranenud," selgitab ta, lisades, et viimastel aastatel on üritanud kasvatada rohkem talikultuure, ärgitada tuulekaera kasvama ja siis hävitada. "Aga muret tuulekaeraga jätkub veel aastateks."

Põllumajandusameti andmeil võib üks tuulekaera taim anda kuni 250 uut seemet ja suurem osa neist variseb enne saagikoristust. Tuulekaera seeme võib püsida idanemisvõimeline kuni 10 aastat.

Ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Malle Järvan ja Ando Adamson on Maamajanduses kirjutanud, et lihtsam ja odavam on tuulekaerast hoiduda, kui et hiljem aastaid teda tõrjuda. Ilma keemilise tõrjeta ei taha see paraku õnnestuda.

Raske lahti saada

Keemilise tõrjega ei tohi nende sõnul hiljaks jääda, sest kui tuulekaeral on juba pööris moodustunud, siis tõrjevahendid enam ei aita.

Edukalt saab tuulekaera tõrjuda rapsi- ja hernepõldudelt, tehes kõrreliste tõrjet. Kuid sellisel juhul tuleb väga tähelepanelikult jälgida, kas eri taimekaitsevahendeid võib segada või mittte.

Tuulekaer on teadlaste sõnul väga elujõuline ja seda peetakse raskestitõrjutavaks umbrohuks. Kõige rohkem meelehärmi valmistab see seemnekasvatajatele, sest teraviljaseemnete puhul kehtib tuulekaerale nulltolerants.

Ka tarbeviljapõldudel võib tuulekaer põhjustada olulist majanduslikku kahju. Tuulekaer on tugev konkurent eriti just suviteraviljadele.

Varajastes kasvufaasides ei ole hajusalt leiduvate tuulekaerataimede avastamine teadlaste sõnul just lihtne ülesanne.

Teraviljapõllul võib neid kergemini leida külviridade vahelt ja tühikutelt. Väga sageli esineb tuulekaer kolletena.

Üks suur tuulekaera leviku kohti on põlluääred, kuhu prits alati ei ulatu. Samuti põllu ja teede vahelised alad, põllunurgad, postiümbrused, mida ei harita iga kord hoolikalt.


Tuulekaer
- Tuulekaer kuulub kõrreliste sugukonda, on kiire paljunemisvõimega isetolmleja ning levib seemnetega.
- Taim kasvab 60–120 cm kõrguseks.
- Erinevalt harilikust kaerast on tuulekaera välissõklal umbes 3 cm pikkune põlvjas ohe, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud.
- Välissõkal on karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge.
- Tuulekaera pööris on pikk, igasse külge laiuv ja hõre.
- Tuulekaera seeme on hariliku kaera seemnest pikem ja peenem.

Allikas: põllumajandusamet


Kitkumine on esimene valik
- Regulaarne põldude ülevaatamine ja tuulekaera taimede väljakitkumine on oluline võte tuulekaera tõrjes.
- Tuulekaera saab välja kitkuda, kui see on roheline, siis ei ole seeme veel valminud.
- Tuulekaera taim tuleks välja kitkuda koos võrsesõlmega, panna kotti ja viia põllult ning hävitada. Tuulekaera seemned varisevad kergesti ja pöörisega taime ei tohiks seetõttu lahtisena põllult välja tuua, vaid väljakitkutud taim tuleks panna kotti. Samuti ei tohi väljakitkutud tuulekaera taimi jätta põlluservale, sest seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel.
- Tuulekaera väljakitkumine on keskkonna seisukohast parim tõrjeviis, vähendades samal ajal taimekaitsevahendite kasutamist.
- Kui tuulekaera seemned on juba põllule varisenud, ei tohiks neid sügavale künda.
- Kui kitkumisel jääb võrsesõlm mulda, arenevad sellest uued võrsed, millel valmivad seemned.
- Sügisel teha tuulekaeraga saastunud põllul kõrrekoorimine, sest osa tuulekaera seemneid idaneb juba sügisel ja talv hävitab need. Järgmistel aastatel ei tohiks tuulekaer probleemiks muutuda, kui niitmist tehakse suve jooksul kaks-kolm korda.
- Keemilise tõrjega ei tohi hiljaks jääda, sest kui tuulekaeral on juba pööris moodustunud, siis tõrjevahendid enam ei aita. Keemiline tõrje tuleb kindlasti teha enne tuulekaera loomisfaasi.

Allikas: põllumajandusamet,
Eesti Taimekasvatuse Instituut