Tuulepealsel maal enam piiritust ei tehta
Selle aasta viljelusvõistlusel sai numbrites kõige parema saagi aasta põllumehe üks kandidaate, OÜ Männiku Piim juht Avo Samarüütel. Saada talinisu ligi kümme tonni hektarilt on Eesti oludes üsna haruldane.
Ega olud Samarüütlitki hellitanud. Sellesama võidupõllu augusti algul koristatud osa andis rekordsaagi, hea kvaliteedi ja müüdi toidunisuna. Siis tuli vihm peale, teine pool põllust koristati nädal aega hiljem ja kõlbas vaid söödaviljaks.
Võidupõllu hea saak tuli Samarüütli sõnul sellest, et juunikuine põud seda ei kahjustanud. Põld asus madalamas kohas, ja kuna oras oli juba enne suurt kuiva hästi kasvanud, sai põllule anda õigeaegselt väetist ning teha taimekaitsetööd. Nii elas põld põua hästi üle ning vili sai koristusküpseks enne augustivihmade saabumist.
Viimastel aastatel on Eestis hakatud kasvatama taliotra. Parima taliodrasaagi, rohkem kui 8 tonni hektarilt, sai Toomas Tobreluts Põlvamaalt. Taliodra valis mees sellepärast, et see saab kõige varem koristusküpseks. Kui tehnikat pole piisavalt, on hea koristusperioodi pikemaks venitada. Taliodraga on Eestis see mure, et oras ei pruugi talve üle elada. Valitud sort, ‘Carola', on Tobrelutsu sõnul seni katsetatuist talvekindlaim.
"Kolme aastaga olen saanud teada, et talioder tahab otsekülvi ning raskemat mulda. Tänavu tegin ühe põllu liivasele, teise savimullale ning saagivahe oli kahekordne," jagas Tobreluts kogemusi.
Piiritusetootmise traditsioon on kadunud
Kuigi Eesti rahvas on endal juba mitusada aastat hinge sees hoidnud kas legaalse või illegaalse piirituseäriga, pole selle viljaga tänavu Eestis midagi peale hakata. Kuna meil pole tänasel päeval ühtki töötavat piiritusevabrikut, siis rukist, mille kvaliteet ei anna toiduvilja mõõtu välja, lihtsalt ei osteta.
"Meil oli rukkisaak hea, aga kokkuvõttes teenis iga rukkipõllu hektar mitu tuhat krooni kahjumit," kurtis tänavuse viljelusvõistluse ainus rukkikasvataja Ahti Kalde Sadala Agrost.
"Rukkipõllu tegime kaks aastat seisnud maale, kasutasime head seemet ja väetasime korralikult, sellepärast saimegi 8 tonni hektarilt. Kasumi nullisid aga ära kulutused väetisele ja masinaküttele."
Sel põhjusel koristati Sadala Agros rukist ainult sajalt hektarilt, kaks korda sama palju künti sisse. Ka Valgamaa ettevõte Kesa Agro koristas ära vaid parimad rukkipõllud, kõige kehvem künti sisse sealgi.
"Vihmaga koristades on terade niiskusesisaldus nii suur, et kuivatamine läheb kalliks," selgitas Kesa Agro juht Venda Vihmann. "Ja kui seda kusagile müüa pole, ei tasugi koristada."
Raps oli ainuke kultuur, mis kasumit tõi
Kesa Agrot tunnustati viljelusvõistlusel talirapsi kasvatamise eest. Saagiks saadi 4,8 tonni hektarilt ning õli väljatulek, rapsi kvaliteedi üks tunnus, oli 46 protsendi ringis.
"Sügisel saime rapsi õigel ajal külvatud," rääkis Vihmann, kelle meelest see ongi üks keerulisemaid asju. Tuleb ju talirapsi põld ette valmistada ning seeme maha panna samal ajal, kui käivad kõige kiiremad sügistööd.
Tärkamine oli hea, taimed kasvasid sügisel piisavalt ning läksid heas kasvujärgus talvituma. Hästi mõjus orasele ka pehme talv. Kevadel aga asus rapsi ründama hiilamardikas.
"Tavaliselt mardikas talirapsi eriti ei kahjusta, sel suvel olid nad aga väga agressiivsed. Ühe korra pritsisime ja saime lahti, aga siis tuli uus rünnak. Teiseks tõrjeks ei jätkunud enam aega ja sinna kadusid nii mõnedki kilod," arvas Vihmann.
Tänavu tegid õige valiku ilmselt need, kes valisid kasvatamiseks talirapsi, sest suviraps ei jõudnud valmida ega lasknud suured sajud seda ka koristada. Nii võib veel tänagi mitmel pool tee ääres näha koristamata rapsipõlde. Kes aga rapsi kätte sai, saab ka kasumit, kinnitas Venda Vihmann.