Tuuleranda jõuab kõigest ühe tunniga
Meie väiksel mereriigil on see hea omadus, et kui kuskil puhub tuul, siis purjelauaharrastajale ei jää ükski rand
liiga kaugele.
Üha rohkem leidub Eestis neid inimesi, kelle harrastused on seotud veega, eriti merega. Suur skuutribuum hakkab vist juba seljataha jääma ning pead on tõstnud süstasõit ja purjelauaharrastus. Nii on vähemalt mulje jäänud minul, kes ma nende aladega juba aastaid tegelen.
Kui enese jaoks surfamise avastasin (loe: raskekujuliselt nakatusin), tundus, et elu on võimalik vaid tuulega. Olin tuuletutel suvepäevadel kuri nagu porikärbes ja needsin Murphyt tema seaduste pärast (et just siis, kui mul on vaba päev, ei ole tuult kusagil, aga tööajal muudkui lõõtsub).
Hiljem võtsin appi oma endise harrastuse – kajakisõidu. Kuigi süstaga on tormis vahva hullata, saab sellega merel olla ka vaiksematel päevadel.
Palju häid kohti
Nii et tuuleolude kohta Eesti surfirandades on mul päris hea ülevaade. Amatööri pilgu läbi mõistagi. Meie väiksel mereriigil on see hea omadus, et kui kuskil puhub tuul, siis kunagi ei ole liiga pikk maa rannani sõita. Umbes tunnise sõidu kaugusel on ikka mõni, kus tuuleolud päris soodsad.
Eestis on palju väga häid kohti, kus purjelauaga sõita. Teada-tuntud surfiparadiis asub muidugi Hiiumaal Ristnas. Seal on tõenäoliselt Eesti parimad lained, lisaks on ka Tahkunal ja Kassaris väga hea sõita.
Algajatele sobib pigem madalam vesi, mistõttu neile oleksid ideaalsed Püünsi ja Topu rand. Kui koos surfaja taseme tõusuga kasvab ka laintelembus, pakuvad põnevust Pirita ja Vääna rannad, hiilgavad on ka Nõva, Peraküla rand ja Roosta. Minu eelmise aasta suureks avastuseks oli kuninglike lainetega Vergi sadam.
Kuna olen suviti palju Saaremaal, siis armastan oma kodurandu kõige rohkem.
Siinkohal pean aga möönma oma rumalust tuulte alal, sest mulle tundub, et kuigi loogika järgi võttes peaks minu lemmikkohas Jõistes parim tuul olema põhjast või loodest, on seal ka lääne- ja edela- ning vahel isegi kirdest puhuva tuulega päris hea sõita. Mõnes kohas on alati tuul õigest
kohast!
Kui aga iilid lõunakaartest puhuma hakkavad, ei ole muud teha, kui Nasvale või Mändjalasse sõita. Natuke pikk see sõit ju palaval päeval on, aga kui mõelda, et Tallinnas jõuab tipptunnil selle ajaga edasi liikuda vaid kaks peatusevahet, siis pole kurta tõepoolest midagi.
Magusad sügistormid
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti on surfarile väga hea koht, sest randu on palju, avastamisrõõmu kuhjaga ja tuultki on vähemalt sama palju kui lõunamaistes surfilaagrites. Eriti veel siis, kui saabub sügis oma õige magusate tormidega. Tuleb lihtsalt leida aega. Ja vabanduseks ülemusele võib ausalt öelda: “Force majeure!”
