Udarapõletik võib kulgeda ka varjatult

Lehma udarapõletiku tekke peamiseks põhjuseks on udarasse tunginud haigustekitavad bakterid. Ühed ja samad mikroobid on võimelised esile kutsuma nii kliinilisi kui ka varjatud udarapõletikke.

Kliinilise udarapõletiku äratundmine on lihtne, varjatud udarapõletikku iseloomustab väliselt muutumatu piim ja udaraveerand, kuid piima somaatiliste rakkude arv (SRA) on suurenenud.

Kui lehma SRA on kõrgem kui 250 000/ml piimas, siis on 85%-l juhtudest vähemalt üks lehma udaraveerand nakatunud.

Kõik kaasaegsed udaratervise kontrolli võtted e patogeenipõhine mastiidikontrolli programm põhineb haigustekitavate bakterite tuvastamisel karjas, nende ülekandumise vältimisel ning toime vähendamisel keskkonnas.

Udaratervise parandamiseks tuleb alati teada oma karjas levivaid udarapõletikke põhjustavaid baktereid, nende põhiomadusi ja nakkuse ülekande mehhanisme. Selle informatsiooni põhjal saab välja töötada udarahaiguste vältimise põhimõtted, prognoosida ravi tulemuslikkust ning karja nakkusvabade loomadega täiendada.

Haigustekitajad tehakse kindlaks piimaproovide bakterioloogilise uurimise või bakteriraku DNA määramise teel. Piimaproovide analüüsi tulemusena saabuvad laborist vastused, kus on nimetatud erinevaid haigustekitajaid. Käesolev artikkel tutvustab sagedamini diagnoositavaid udarapõletikke põhjustavaid baktereid ning nende omadusi.

Pikemalt saate udarapõletikke põhjustavates bakteritest lugeda EMU Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi teraapia osakonna teaduri Piret Kalmuse artiklist Jõudluskontrolli Keskuse kodulehel.