Pindala- ja keskkonnatoetuste saamiseks esitati tänavu PRIAle kokku 17 529 taotlust. Nagu viiel varasemalgi aastal, kasvas taotluste arv ja taotletud pind. Võrreldes eelmise aastaga lisandus 64 uut taotlejat.

Kokku taotleti tänavu toetusi 963 075 hektarile maale. Alates sellest aastast sai pindalatoetusi taotleda ka sellistele põldudele, mis polnud 30. juuni 2003 seisuga heas põllumajanduslikus korras ning PRIA põllumassiivide registrisse kantud, kuid mis on praeguseks võetud põllumajanduslikku kasutusse. Sellistele aladele saab toetust taotleda ka edaspidi, mistõttu on oodata taotlusaluse pinna suurenemist ka tulevikus.

Hulk põllumehi on tundnud muret selle üle, et muudatuse tõttu võib taotlusaluse maa pindala hüppeliselt suureneda ning see viib ühtse pindalatoetuse (ÜPT) hektaripõhise toetusemäära alla.

„ÜPT taotletav pind suurenes veidi üle 12 000 hektari - kasv on isegi veidi väiksem kui viiel eelnenud aastal. Seega ei ole põhjust karta, et ÜPT toetus hektari kohta selle tõttu tänavu oluliselt väheneks,“ kinnitab PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive.

MAKi keskkonnatoetusi sai tänavu taotleda perioodi 2013-2014 reeglite järgi ja valdavalt varem võetud mitmeaastase kohustuse jätkamiseks või pikendamiseks. Meetmeti kujunes taotlemine järgmiselt:

Keskkonnasõbralik majandamine – 1511 taotlust 389 12 ha kohta;

Loomade karjatamine – 2145 taotlust, ühikud selguvad menetluse käigus;

Mahepõllumajanduslik tootmine – 1360 taotlust, 132 502 ha;

Mahetoetus karjatatavatele loomadele – 896 taotlust, ühikud selguvad;

Mahetoetus muudele loomadele-lindudele ja mesilatele – 103 taotlust, ühikud selguvad;

Natura 2000 alal asuva põllumaa toetus – 1717 taotlust, 24 810 ha;

Kohalikku sorti taimede (’Sangaste’ rukki) kasvatamine – 42 taotlust, 972 ha;

Poolloodusliku koosluse hooldamine – 884 taotlust, 24 913 ha;

Nelja liiki ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetuse taotlusi esitati kokku 750.

Maakondade lõikes eristus ka tänavu e-taotlemise osakaalu poolest Harjumaa, kus e-PRIA vahendusel esitati tervelt 72% taotlustest. Samuti paistis silma Jõgevamaa, kus taotleti tervelt 93%-le taotlusalusest maast toetusi just e-PRIA vahendusel.

Tabel: Pindalapõhiste toetuste* taotlemine maakondade lõikes 2014

E-taotluste osakaalu märkimisväärne kasv on tingitud kevadisest suuremast teavituskampaaniast, kus pindalatoetuste taotlejaid kutsuti PRIA teenindusbüroodesse e-PRIA kasutamist õppima. Kokku käis enne taotlusperioodi algust PRIA büroodes juhendamisel 2339 klienti, kes olid varasematel aastatel täitnud taotluse paberil. Taotlusvooru ajal lisandus juhendatavaid veelgi ning taotlusperioodi lõpuks käis e-PRIA vahendusel taotluse esitamist õppimas üle 3000 pindalatoetuste taotleja.

Lisaks oli kõikidel pindalatoetuste taotlejatel tänavu võimalik saada tasuta e-PRIA alast nõustamist maakondlike nõuandekeskuste konsulentidelt. Klientidele õpetati e-PRIA kasutamist, oma põldude e-PRIAsse sisestamist ning aidati soovijatel taotlus elektrooniliselt ära esitada.

Esmakordselt tegi PRIA koostööd ka kohalike omavalitsustega, kaasates neli vallavalitsust nende valdade klientide juhendamisse. Kuna pilootprojekti tulemused olid positiivsed, kaalub PRIA tulevikus rohkemate valdade kaasamist e-PRIA tugisüsteemi.

Ühtse pindalatoetuse ühikumäära kinnitab PRIA 24. novembriks, MAKi erinevate toetuste ühikumäärad on sätestatud iga meetme määruses ja need on samasugused nagu eelmistel aastatel.

Vajalik info nõuete, toetuste ühikumäärade jm kohta on PRIA kodulehel www.pria.ee, nõu saab küsida ka infotelefonil 7377 679 või maakondlikest teenindusbüroodest.