Ülenurme muuseumis tuleb ilusate lehmade paraad
Tavaliselt on peetud eraldi konkurss punastele ja mustakirjudele lehmadele. Tänavu tulevad kõik Ülenurmele kokku.
“Vissikonkursi lehmad on välja valitud ja nüüd käib nende õpetamine,” ütleb tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko. Kahe tõu peale on platsile tulemas 150 lehma.
Hea meel on Bulitkol selle üle, et tänavu nõustus konkursil osalema ka Põlva Agro OÜ, kes pole varem kohal olnud.
“Tahaksin, et ka Soone Farm tuleks,” avaldab ta oma unistuse. “Kolm karja meil üle üheteisttuhandese toodanguga on – Põlva, Soone ja Lea Puur.” Bulitko meelest oleks ilus, kui need kõik näitusel osaleksid.
“Vaatan kogu aeg laudas sellise pilguga ringi, milline lehm näitusele kõlbaks,” räägib Aravete OÜ Roosna farmi juhataja Aare Külvja. “Mulle meeldib lehm, kes on suur ja tugeva kondiga. Pärast seda tuleb juba muu – udar, jalad.” Ta lisab, et valik oli tal juba talvel tehtud.
Külvja, kes ise on viis aastat oma farmi loomadega konkursiringis käinud, räägib, et võtab lehmade treenimiseks umbes kuu aega. Algul paneb lehmale laudas päitsed pähe ja harjutab teda paar päeva päitsetega, siis toob juba õue.
“Algul, kui lehm saab välja, siis ta mürgeldab mis hirmus,” räägib Aare. “Kõigepealt hakkan õpetama järel käimist ja seismist. Vaatan talle otsa ja püüan mõned käsklused selgeks õpetada – liigu, stopp!” Noor farmijuhataja kinnitab, et lehmad on täiesti õppimisvõimelised.
Teisipäeval said nina Kõpu PM OÜ laudast välja pista ka selle ettevõtte viis näituselehma.
“Enne käisime nendega laudas sõbrustamas ja talutasime neid ringi,” ütleb loomakasvatusjuht Sirje Kroonberg. “Mina vaatan kõigepealt udarat ja jalgu, ka ilus sirge selg on tähtis.”
Kroonberg ütleb, et kuigi oluline on ka lehma rahulikkus ning see, kuidas ta järgi käib, on õigem siiski isepäise, aga ilusa lehmaga rohkem tööd teha – siis on loota paremat tulemust. “Õpetada saab ainult hea sõnaga, kurjustamisel pole mingit tulemust,” lisab loomakasvatusjuht.
Aprillis peetud maamessi kasutas jõudluskontrolli keskus selleks, et õpetada oma loomadega vissikonkurssidel käijatele, kuidas lehm mannekeeniks muuta. Suur osa kuulajaist olid need loomapidajad, keda saab nüüd, 8. juunil, koos oma kõige ilusamate lehmadega näha konkursil “Viss 2012”.
Teooriaosas andsid nõu ETKÜ juhataja Tanel Bulitko,
loomaarst Kärt Jaarma ja rahvusvahelise kategooria kohtunik Ilmar Kallas.
Praktikatund peeti maamessi loomade telgis ja selle viis läbi Maie Mölder Tartu Agro Vorbuse farmist. Mölder ütles, et kuna liigub kogu aeg laudas, jäävad talle kenad loomad, kellel võiks näitustel edu olla, päris noorena silma. Neil tuleb kogu aeg pilk peal hoida.
Näituseks ettevalmistamise esimene nõue on Mölderi sõnul see, et lehm peab inimesega harjuma ja seda, kes teda näitusel esitleb, usaldama õppima. See võtab vähemalt nädal aega. Teine nädal kulub selleks, et lehm õpiks inimese kõrval õues käima ega kardaks võõraid kohti ja hääli. Alles siis algab õige kõnniharjutamine.
“Näitusepäeva lähenedes värgime lehmadel sõrad,” jagas Mölder kogemusi. Kui sõrad korras, on looma kõnnak – mida kohtunikud väga tähelepanelikult vaatavad, sest kõnnaku järgi hinnatakse jalgade seisukorda – kohe parem.
Siis võetakse ette pügamine. “Pügamisega tuleb värv reljeefsemalt esile,” kinnitas Mölder. Eriti oluline on see kirjude lehmade puhul.
Üldmulje parandamiseks saab kasutada kuivatavaid ja desinfitseerivaid nahahooldusvahendeid, aga vajadusel ka näiteks fööni. Kindlasti ei kasutata aga keemilisi värvaineid. Ja meik tehakse rapsiõliga.
