Kui Eestil oli 2004. aastal 154 Läänemere kilu- ja räimepüügi laeva, siis tänaseks on püügil osalevate laevade arv 40. Sellega on Eesti traallaevastik tänaseks kasutada olevate püügivõimalustega tasakaalu viidud. Eesti räime- ja kilupüügivõimalused Läänemerel on sel aastal ligikaudu 26% võrra väiksemad, kui need olid 2004. aastal, kalalaevastik oli aga juba 2004. aastal võimsam kui tollased püügivõimalused.

Vähendamine algas ülepüütud kalavarudest

Kalalaevastiku taseme vähendamisel tuleb aga kindlasti arvestada püügivõimaluste pikaajalist taset, et ei tekiks olukorda, kus laevastik pole kalavaru suurenemisel enam võimeline kogu kasutada lubatud püügivõimalust ära kasutama. Läänemere traallaevastiku puhul oleme laevastiku suuruse jätnud 30% võrra suuremaks, kui arvutuste tulemusel saadud vajalik minimaalne laevastiku tase viimaste aastate püügivõimalusi arvestades.

Laevastike vähendamine sai alguse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kujundamisel aastateks 2003–2013, kui tunnistati, et suur osa siinsetest kalavarudest on ülepüütud ja seetõttu ohustatud seisundis, samal ajal kui Euroopa Liidu kalalaevastik on ilmselgelt liiga suur. Seetõttu peeti kalanduspoliitika reformimisel 2002. aastal vajalikuks Euroopa Liidu kalalaevastikku vähendada nii, et see oleks tasakaalus kasutada olevate kalavarudega.

Traallaevastiku püügivõimsus poole väiksemaks

Iga liikmesriik sai merel kalapüüki teostavale laevastikule maksimaalse võimaliku püügivõimsuse (arvestatuna summaarse peamasina võimsuse ja summaarse mahutavuse järgi) ülempiiri, milleks oli sel ajal igal liikmesriigil kalalaevaderegistris registreeritud mere kalalaevastiku kogu püügivõimsus. Püügivõimsuse vähendamiseks aga loodi spetsiaalne kalalaevade lammutamist soodustav süsteem, mille raames anti laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest toetust, kusjuures toetusega püügilt kõrvaldatud laeva püügivõimsust ei saanud enam asendada.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aasta mais fikseeriti Eesti traalpüügilaevastiku maksimaalseks võimalikuks püügivõimsuseks kokku peamasina võimsuse osas 49833 KW ja mahutavuse osas 24828 GT – need mõlemad näitajad on tänaseks vähenenud ligi 47%. Püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu määramisel lähtutakse teadusasutuste poolt läbi viidud arvutustest.

Sektor laiendab haaret

Kalandusfondi vahendid pole aga mõeldud lihtsalt laevade lammutamiseks, vaid sektori arengu toetamiseks. Seega, kui püügivõimsuse vähendamise toetuse saaja soovis püügitegevust jätkata väiksema püügivõimsusega, võttis ta toetuse saamisel kohustuse investeerida samas suurusjärgus oma püügitegevusse. Püügiga jäid aga edasi tegelema kaasaegsemad, väiksema energiakuluga laevad, tagades nii sektori elujõulisuse.

Selle kohta, et Eesti Läänemere traalpüügisektor on elujõuline, annab tunnistust ka asjaolu, et mitmed Eesti kilu- ja räimepüügiga tegelevad ettevõtted on olnud suutelised investeerima kilu- ja räimepüügiga tegelevatesse ettevõtetesse ka meie lähiriikides.

Aastateks 2007-2013 planeeritud tegevused kalalaevastiku kalapüügivõimalustega vastavusse viimiseks, on praeguseks lõpule viidud.

Allikas: Maablogi