Ullar Kaaver lahendas tööhõive probleemi

Kui üldiselt on põllunduse mehhaniseerimine töökohti vähendanud, siis Üllar Kaaver on neid juurde loonud.
30 töökohta on ühe maa-asula jaoks suur väärtus.

Olen viljelusvõistluse kaheksa aasta jooksul külastanud ligemale 50 ettevõtet (mõnda mitu korda) ja olen viibinud rohkem kui 100 põllul. Siiani on tähelepanu keskmes olnud saagikuse tõstmine agrotehniliste võtetega. Tagaplaanile on jäänud ettevõtte kui terviku mõju saagikusele ja üldse organisatoorsed ning juhtimise alased kogemused. Minu arvates ei ole selline rõhuasetus ratsionaalne. Miks?

Tervik on tähtsam kui selle mis tahes üksik osa. Tervik on suurem kui selle koostisosade summa. Optimaalselt ülesehitatud tervik annab sünergilise efekti (1 + 1 = 3 või veelgi rohkem).

“Kui seda õigesti mõista, siis on sünergia elu kõige kõrgema taseme tegevus,” ütleb kogu maailmas kõrgelt hinnatud juhtimiskonsulent Stephen R. Covey oma raamatus “Väga efektiivse inimese 7 harjumust”.

Inimesed kalduvad kõnelema sellest, mida nad kõige paremini teavad ja mõistavad. Agrotehnika valdkonnas on meil mitte ainult kogemuste teel omandatud teadmus, vaid ka teaduslikke teadmisi, mida tuleb üha juurde. Põllumajanduslike ettevõtete ülesehitamine on toimunud peaaegu ainult kogemise teel, teaduslike teadmiste mõju on olnud väike ja kaudne, Eestis ei uuri seda valdkonda mitte ükski teaduskollektiiv. Viljelusvõistluses osalevatelettevõtetel ja nende juhtidel on olulisi, isegi originaalseid organisatoorseid ja juhtimisalaseid kogemusi. Mina valisin lähemaks tutvumiseks füüsilisest isikust ettevõtja Üllar Kaaveri, kes tegutseb Tartumaal Rannus.

100protsendine tööhõive

Kõigepealt eelarvamus: mis organisatoorseid kogemusi võib eeldada füüsilisest isikust ettevõtjalt? Enamasti nad ju tegutsevad üksinda, organisatsiooniks ja juhtimiseks läheb vaja, et koos tegutseks vähemalt kaks inimest.

Üllar Kaaver on end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid ta on asutanud ka äriühingu Melior, kus on 30 töötajat. Ta on need kaks ettevõtlusvormi lõiminud ja sel teel lahendanud olulise probleemi, mis on seni õnnestunud vaid vähestel – on saavutanud põllumajanduses 100protsendise tööhõive. Teatavasti on põllundus hooajatöö, osaajaga tegevus, ja need, kes spetsialiseeruvad põllundusele, peavad selle objektiivse nõrkuse millegagi kompenseerima.

Üllar Kaaver lõimis põllunduse ja teeninduse, tema teenindusfirma teenindab ka teda ennast.

Et põllunduse tööhõive probleemi sügavamalt mõista, lähen ajas tagasi Henry Fordi manu. See taluperest võrsunud geenius lõi mitte ainult auto-, vaid ka traktoritööstuse ning oli esimene, kes tõstatas põllunduse tööhõive probleemi ja omal moel selle ka lahendas.

“Masinate abil ei kulu Ameerikas kündmisele, külvamisele ja saagikoristamisele üle 15 päeva. Äärmisel juhul kulub kogu põllutööle kokku üks kuu,” väitis Henry Ford oma 1926. aastal ilmunud raamatus “Täna ja homme”.

Probleem ikka terav

Farmerid võivad ka mõne teise tööga tegelema hakata. Nii farmis kui ka tööstusettevõttes on ilma tööta perioode, seega saavad nad koostööd teha ning selle tulemuseks on rohkem ja odavamaid tööstus- ja toidukaupu.”

Lühidalt öeldes on ideed, mida omal ajal mõtles ja proovis Henry Ford (tal oli 1000 aakrit põldu) ning mille tänapäeval on teoks teinud Üllar Kaaver, päris sarnased.

Kuigi nüüd on traktorid palju võimsamad ja põllumehed targemad, ei ole põllunduse tööhõive probleem kuhugi kadunud, see on endiselt terav.

Heidame pilgu põllumajanduslike majapidamiste loenduse andmetele ja leiame, et füüsilisest isikute majapidamistes on iga hõivatu keskmine tööaeg 0,33 aastatööühikut. Üks aasta­tööühik tähendab, et nor­maal­ne oleks töötada 225 päeva aastas ja iga päev kaheksa tundi.

Võime kontsentreeruda

Füüsilisest isikust ettevõtja Üllar Kaaver töötab täistööajaga ja rohkemgi, kogu temale alluvas põllunduses (1100 hektaril) on täistööhõive.

Loenduse andmetel töötab Eesti põllumajanduses täistööajaga (1800 töötundi) ainult 6216 hõivatut.

Madalast tööhõivest tingitud vähene sissetulek on olnud üks peapõhjusi, miks osa majapidamisi järjest põllunduse lõpetab.

Üllar Kaaver kui füüsilisest isikust ettevõtja viljeleb 1100 hektaril, kuid alaliselt ei ole põllunduses ühtki töötajat, kõige pikemalt tegeleb põllundusega palgaline agronoom-tööjuht Rait Hallimäe ja üks taimekaitsele spetsialiseerunud tööline. Kõik muud põllutööd teeb teenusena firma Melior, kus on palgal 30 töötajat ja põllutööd neil 1100 hektaril ei ole mahult esikohal, pearõhk on väljapoole osutavatel teenustel.

Melioris on 10 traktorit, neist viis on võimsusega üle 200 hobujõu. Eesmärk on nii traktorid kui ka mehed rakendada aasta ringi. Kui neid vajatakse oma põldudel, siis on traktorid ja mehed seal, ülejäänud ajal osutatakse teenuseid mujal.

Üllar Kaaver: “Teeme pinnase- ja kaevetöid, veame läga, lupjame muldi ja teeme muid maaparandustöid, künname, külvame, niidame. Variante on palju. Talvel lükkame lund mitme valla teedelt. Meilt tellitakse seda teenust, sest me saame hästi hakkama, meil on olnud korraga lund lükkamas kuni 10 traktorit. Me oleme usaldusväärsemad kui üks mees ühe traktoriga.”

Samal moel suunatakse kuni 10 traktorit oma põldudele kevad- ja sügistööde tipphetkedel.

Piisavalt suur

Üllar Kaaver on juhina-ettevõtjana tegutsenud üle 20 aasta. Ta alustas talupidajana 12 hektaril.

Nüüdseks on viljeluspind laienenud 1100 hektarini ja Meliori inimressurss 30 töötajani. Selline suurusjärk võimaldas asutada agronoomi-tööjuhi ametikoha. Selles ametis on Rait Hallimäe neljandat aastat.

Rait Hallimäe juhib traktoriste nii Üllar Kaaveri põldudel kui ka teenuste osutamisel väljaspool ettevõtet. Varem tegi seda tööd Üllar Kaaver oma tippjuhikohustuste kõrvalt.

Rait Hallimäe tutvustas hiljuti oma hoolealuseid põlde viljelusvõistluse ekspert Peeter Viilile, kelle hinnangul on tänavu nii teraviljad kui ka rapsid mullusest ilusamad. Kelle teene?

Rait Hallimäe: “Oleme efektiivsemalt rakendanud taimekaitset ja rohkem kasutanud leheväetisi. Meil on iseliikuv prits ja üks mees spetsialiseerus sellel töötama. Varem pritsisin ise muu töö kõrvalt. Saagikust kavatsen tõsta talikultuuride osakaalu suurendades. Mullu oli talikultuure 55%, sel sügisel viin 75%ni.”

Kui vastata küsimusele, kuidas vaatlusalune lõimunud süsteem tervikuna saagikust suurendab, siis võib ära märkida järgmist:

süsteemi juhib meeskond, kellest üks on kõrgharidusega agronoom, teine kõrgharidusega melioraator;

suur inim- ja masinaressurss võimendab põllutööd teha kiiresti;

alaline ja hästi motiveeritud töötajaskond;

finantsvõimekus lubab viljelda intensiivselt;

maaparandusalane asjatundlikkus ja tegelik maade parandamine;

koostöö Atria seafarmiga (asub Teedlas) võimaldab aastas vedelsõnnikuga väetada 400–500 hektarit põldu.