Ulukikahjustused on vähenenud
"Tänavune kahjustuste hindamine praegu käib, aga juba eelmisel aastal oli näha, et põdrakahjustuste hulk on võrreldes 2005. ja 2006. aastaga vähenenud ja sama käib metskitse kohta," ütles metsaressursi ülevaateseminaril metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.
Samas on metssigade tuhnimine metsas, eriti just metsakultuurides, varasemast rohkem muret teinud.
Hundihüpe ja rebasehüpe
Ulukiseirajad on hakanud rõhutama tendentse ja seoseid, selle asemel et pakkuda välja lihtsalt kokkuvõtet jahimeeste ulukiloendusandmetest. Et jälgida sõraliste seisukorda, pead näiteks kursis olema ka suurkiskjatega, kuna need kaks seltskonda on toiduahela kaudu omavahel seotud.
Omakorda on seotud suurkiskjate hulk ja talveolud, kuna talvetingimustest sõltub suurkiskjate küttimine. 2007/2008 talv oli lumeta, jahimehed ei saanud tavapäraselt jahti pidada ja 2008. aasta suvel oligi tagajärg käes: hundid murdsid lambaid rohkem kui kunagi varem.
Tänavune talv hundijahiks sobis, kütiti 156 looma (aasta tagasi 39) ja lambapidajad võivad sel aastal kergemalt hingata.
"Suurkiskja arvukust pole vaja küttimisega alla viia sellepärast, et neil sõralistele halb mõju on, vaid ikka siis, kui on kahjustused ehk konfliktiolukord inimesega," ütles Männil.
Teine metsaelanik, kelle küttimine möödunud jahihooajal hüppeliselt suurenes (aga küttimistulemuse saab n-ö tagasi taandada sellele, et loomi on palju), on rebane. Kütiti 12 712 looma (aasta varem 5986). Rebase ja kähriku elu on otseselt mõjutanud marutaudivaktsiini lauskülv.
"Kähriku arvukuse tõus algas varem, aga selle kasvukiirus on vähenenud. Rebaste arv on läinud otse üles ja sellele on omakorda kaasa aidanud head hiireaastad," rääkis Peep Männil.
Kõik on kõigega seotud
Kui lühidalt ütelda, on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse siht see, et ulukitega seotud otsused Eestis oleks senisest rohkem teaduspõhised. Selle nimel on käimas hulk uuringuid.
Üks konstruktsioon Männili jutu põhjal: kui ühe piirkonna metsaomanikud leiavad, et metskits taas metsakultuuridele liiga teeb, ei tasu nõuda üle-eestilist massilist metskitsede arvu vähendamist, vaid olukorra võib taas kontrolli alla viia küttimine teatud konkreetses kohas.
Ja teisalt, kui jahimehed kitsede metsakahjustuse piirkonnas kõik ilvesed ära kütivad, võtavad nad sealt ära kitse arvukuse loodusliku reguleerija.
Üritades Eesti ulukite seisu hinnata hoopis küttimis-, mitte loendusandmete põhjal, võiks lõppenud jahihooaega ja eelmist võrreldes ütelda, et põder on suhteliselt stabiilses seisus, stabiliseeruma on hakanud metskits.
Metssiga, hunt ja ilves on arvukuse tõusul.
Vähem, kui oleks vaja, teatakse koprast. Tänavused koprauuringud lähevad eelarvekärbete nahka.
STATISTIKA
Liik 2008 2007
Põder 4133 4911
Punahirv 300 220
Metskits 18 006 19 643
Metssiga 19 757 13 818
Karu 37 27
Hunt 156 39
Ilves 150 76
Kobras 5631 6083
Allikas: Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus