Ulukikahjustuste rindel on lootusi
Eestis ei ole varem niisugust kava tehtud. See on seesama töö, millele jahindusametnikud on viidanud, kui jutt käib metsa ulukikahjustustest. Nad on ütelnud, et kui arengukava on alla kirjutatud, hakkab midagi edenema ka ulukikahjustuste vähendamise asjus.
Kavas on tõesti eraldi peatükk jahi-ulukite tekitatud kahjustustest. Selles on olukorda pikalt kirjeldatud.
Tsitaat: "Kõige suurem vastuolu seisneb selles, et jahiuluk on kehtiva seaduse järgi peremehetu vara, kuid jahiuluki elupaik ei ole seda mitte ja kuulub kellelegi, kes sellel pinnal oma majandustegevust korraldab. Maaomaniku soov kaitsta oma vara ja vältida ulatuslikke ulukite tekitatud kahjustusi metsa- ja põllukultuurides on mõistetav.
Selleks on mitu võimalust, muu hulgas teatud ulukiliikide asustustiheduse vähendamine.
Eestis ei saa maaomanikud suurulukite küttimiseks vajalikku jahipiirkonda moodustada ja seetõttu püüab riik pakkuda maaomanikele jahiulukipopulatsiooni reguleerimise teenust. Kehtiva jahiseaduse järgi on jahipiirkonna kasutaja kohustatud kompenseerima maaomanikule jahiulukite tekitatud kahjustused, kuid selle eelduseks olevad tingimused muudavad jahiseaduse sätte üksnes deklaratsiooniks."
Peamised probleemid
Arengukavas on loetletud ulukikahjustustega seotud kulude vähendamist takistavad peamised probleemid.
- Pole uluksõraliste tekitatud põllumajanduskahjustustest teatamise regulatsiooni, ei ole statistilist ülevaadet kahjustuste ulatusest.
- Metsaomanikel pole ulukikahjustustest teatamiseks motivatsiooni, kuna sellel ei ole otsest mõju kahjustuste vähendamisele jahindustegevuse kaudu.
- Kehtiva jahiseaduse järgi sõltub jahimeeste kohustus jahiulukite tekitatud kahju kompenseerida jahiulukite arvukusest jahipiirkonnas, kuid arvukust hindavad jahimehed ise. Riiklikel institutsioonidel pole praktiliselt võimalust jahipiirkonna kasutaja esitatud loendusandmeid kontrollida.
- Pole huvigruppide kokkulepet, kui suures ulatuses on ulukikahjustused lubatud.
- Ei ole kehtestatud mitme huvigrupi heaks kiidetud ulukikahjustuste hindamise metoodikat ja hüvitamise korda.
- Maaomaniku ja jahimaa kasutaja vaheline jahimaa kasutamise leping ei reguleeri tegelikult ulukikahjustustega seonduvat.
Lähi- ja kaugem tulevik
Mis on seatud eesmärgiks? Saavutada huvigruppide kokkulepe ulukite põhjustatud kahjustuste lubatud ulatuse osas ja kehtestada huvigruppide õigused, kohustused, vastutus ning kahjukäsitluse süsteem põllu- ja metsamajandusele jahiulukite tekitatud kahjustuste mõju vähendamiseks.
Et seda saavutada, on plaanis:
- Jahipiirkonna kasutajatele avatakse küttimise paremaks suunamiseks vajaliku ülevaate saamiseks jahindusalane infosüsteem (veebileht), mis võimaldab juurdepääsu jahipiirkonna digitaalsele kaardile, kuhu on kantud jahipiirkonna kõlvikud, veekogud, mida koprad võiksid asustada ja kus nende asustus on välistatud, igal aastal tehtud põllu- ja metsamajandustööd, rakendatud kaitseabinõud ning maaomanike teadete kohased ulukikahjustuste asukohad ja ulatus. Samast leiab ka muud jahindusteavet.
- Keskkonnaministeerium kutsub kokku töörühma, kes töötab välja uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjustuste hindamise ja majandusliku kahju arvutamise metoodika ning hüvitamise korra. Kahjustuste hüvitamise korra kehtestamise eesmärk on maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate motiveerimine vältima kahjustusi metsa- ja põllumajandus- ning jahindustegevuse kaudu.
Uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjustuste hindamise väljatöötatud metoodika ja hüvitamise korra katsetusperiood on 1 aasta. Katsetusperioodile eelneb ulukikahjustuste hindamise metoodika ja hüvitamise korra tutvustamine põllumajandustootjatele, metsakasvatajatele ja jahimeestele.
Kui katsetused lõpevad, täiustatakse vajaduse korral metoodikat ja hüvitamise korda.
Vajadusel kaalutakse maaomanike jahiõiguse täiendamist, mis võimaldaks maaomanikel endil korraldada küttimist suuremate kahjustuste vältimiseks või vähendamiseks.
Lõpuks peaksime olema sealmaal, et kahjustuste hindamise ja hüvitamise kord on välja töötatud ja huvigrupid on selle heaks kiitnud ning asutatud on jahinduse infosüsteem.
Arengukava täies mahus: http://www.envir.ee/1081276
