Ulukite seirajaile üllatusi eriti pole

Keskkonnaagentuuri uus seireülevaade näitab, et mullu jõustunud jahiseadus oma ümberkorraldustega pole ulukiasurkondade seisu segi löönud.

Metsaleht rääkis keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialisti Rauno Veerojaga siis, kui uus seirearuanne oli kiirel kokkupanekul. Tavakohaselt tuuakse see avalikkuse ette jaanipäevaks ja peaks nüüdseks olema keskkonnaagentuuri kodulehelt leitav.

Rauno Veeroja hindas seisusid üldjoontes ootuspäraseks. Põtra ja punahirve on rohkem kütitud, nagu ka seirajad mullu soovitasid.

Metskitsel läheb nähtavalt jälle paremini.

Suurkiskjatest on madalseisus ilves, kelle arvukuse vähenemist prognoosisid ulukiseirajad juba siis, kui jahimehed seda veel uskuda ei tahtnud.

Kehvemini läheb ka rebasel, keda on rüüstanud kärntõbi, ja arvukust mõjutab küttiminegi. Sel võib muu hulgas olla teatav seos hall- ja valgejänese hea käekäiguga.

Kui tulevikku vaadata, näib ulukiseirajaid tõsiselt murelikuks tegevat punahirve levik Mandri-Eestis. Rauno Veeroja sõnul on Läti poolt Eestisse saabunud isendid suures osas nende hirvede järglased, kes mitte looduslikult lõuna pool ei ela, vaid on sinna Euroopa hirve-asurkondadest inimese abil sisse toodud.

Selle kõrval, et punahirv levides võib hakata mõjutama meie põlisliigi põdra käekäiku, on ka hirvede päritolu põhjus, miks küttimist soovitatud on.

Punahirv uustulnukana paljudes piirkondades on jahimeeste imetleda. Läti piiri ääres aga metsaomanikud juba kurdavad, et hirved rikuvad metsa. Asustustihedus pole enamasti veel nii suur, et kahjustusi massiliselt oleks. Neist on vähem juttu olnud ka seetõttu, et metsaomanikud ei tunne hirve tekitatud kahjustusi ära ja need loetakse ikka põdra või metskitse pattudeks.

---

Jahiaastate võrdlus

Jahiulukite küttimine Eestis

Liik	2013/2014	2012/2013	2011/2012
Põder	6 532	5 126	4 730
Punahirv	1 047	829	693
Metskits	2 884	1 548	1 211
Metssiga	20 885	24 042	18 159
Pruunkaru	38	55	53
Hunt	78	80	151
Ilves	17	87	100
Rebane	4 154	6 474	7 144
Kährik	11 043	13 111	12 577
Metsnugis	3 830	3 276	2 023
Kivinugis	46	34	16
Tuhkur	755	252	198
Mink	239	137	190
Mäger	236	169	166
Saarmas	20	10	8
Halljänes	412	506	419
Valgejänes	104	109	101
Kobras	5 572	5 700	6 210
Ondatra	0	1	20

Allikas: keskkonnaagentuur