Umbrohud õpivad kiiresti mürkidega toime tulema
Tänapäeval peavad herbitsiidile vastu paljud umbrohud. Probleemiks muutub see siis, kui mingis piirkonnas suureneb mürke taluvate umbrohtude hulk hüppeliselt. Sellele aitab kaasa näiteks sama taimekaitsemürgi kasutamine mitu aastat järjest.
Tegu ei ole päritava tunnusega, vaid seda antakse edasi ainult järgmisele põlvkonnale. Kuid kui see resistentsus juba mõnes piirkonnas tekkinud on, pole seal mõtet enam sama mürgi peale aega ja raha raisata. Tavaliselt tekib resistentne umbrohtude grupp kiiremini kui suudetakse välja töötada uus kemikaal.
Roundupist pole abi
Viimase 12 aasta jooksul on kõige levinum herbitsiid olnud glüfosaadil põhinev Roundup. Roundupile vastupidavate põllukultuuride aretamine oli taimekasvatuses suurimaid läbimurdeid.
Esmapilgul on see aidanud kasvatajatel umbrohtudega võitlemist lihtsustada ja kulusid kokku hoida. Viimased uuringud aga näitavad, et selle toime hakkab nõrgenema ja mitmed umbrohud muutuvad Roundupile resistentseks. Põllumehed, kes kasutavad peale selle kemikaali ka muid taimekaitsemeetodeid, oma põldudel umbrohumürkide mõju vähenemist veel ei tähelda.
Põhiline probleem on selles, et põllumeestel on Roundupiga umbrohtu tõrjuda kõige lihtsam ja nad ei taha sellest loobuda.
Roundupi populaarsus võib peagi kahanema hakata. Selle toote edu tõttu pole teised taimekaitsevahendeid tootvad ettevõtted uutesse umbrohutõrje kemikaalidesse kuigi palju investeerinud. Kuigi ka Roundupi looja on hakanud probleemi tõsidust tunnistama, ollakse seotud pikaajaliste glüfosaadi programmidega. Peagi on tulemas Roundupile vastupidavad nisu, lutserni ja golfimuru sordid.
Negatiivset meediatähelepanu kasutavad ära konkurendid, pakkudes ise uusi lahendusi. Maailmas suuruselt kolmas taimekaitsevahendite tootja Bayer AG on oma üldtoimelise herbitsiidi jaoks loonud GM-riisisordi, mis on selle herbitsiidi suhtes vastupidav.
Vaatamata Euroopa Liidu hiljutisele herbitsiidide keelustamisele, mis hõlmas ka mitmeid umbrohte hästi hävitavaid glüfosinaate, pole veel otsustatud, kas ka uus riisisort meil keelustada tuleks. Niivõrd, kuivõrd riis üldse Euroopa probleem võiks olla.
Ameerika Ühendriikide heakskiit on Bayeril oma vastsele saavutusele juba olemas.
Seda, millised umbrohud mis mürkide mõjul ei hävi, on võimalik vaadata Interneti-aadressil www.weedscience.org/In.asp.
Andmebaasist saab vajalikku infot nii riigi, herbitsiidi kui ka resistentse umbrohu kohta. Kõige ohtlikumate mürgile vastupidavate nuhtluste nimistu eesotsas on tuntud umbrohud nagu raihein, tuulekaer ja valge hanemalts.
Võimalused olukorda kontrollida
Palja silmaga on oma põllul raske mürkide mõju hinnata. Kahtlust äratab, kui vähemalt neljandik põllust on, vaatamata taimekaitsele, ikkagi umbrohtunud või kui mõned umbrohulapid tõrjele ei allu.
Kasulik oleks teada taustainfot oma põllul enam levinud umbrohtude kohta. Näiteks muutuvad kõige kiiremini mürgile vastupidavaks üheaastased umbrohud. Lühike kasvutsükkel võimaldab neil kiiremini kohaneda.
Lisaks sellele on riskantsemad suurt seemnesaaki andvad umbrohud ning taimed, mis annavad ühe kasvuhooaja jooksul mitu põlvkonda.
Kui mingi umbrohi mürgitamisel kohe ei hävi, ei pruugi tegu olla ohtliku nähtusega. Kui herbitsiid muudele umbrohtudele veel mõjub, siis kontrollige seda põllul. Väga vähe tõenäoline on, et resistentsus on korraga arenenud mitmel umbrohul.
See, kui ühel põllul kasvatatakse aastaid sama kultuuri, suurendab nn superumbrohtude tekkimise riski, need peavad vastu paljudele mürkidele. Arvatakse ka, et minimeeritud, ilma künnita mullaharimine võib umbrohtude vastupidavust parandada.
Õige oleks, kui iga taimekaitsevahendite tootja, müüja või kasutaja arvestaks ka sellega, et mürkidele allumatute umbrohtude tekkimise oht oleks võimalikult väike. Lahendus on kasutada umbrohutõrjeks eri kemikaale koos muude, näiteks bioloogiliste taimekaitsevahenditega.
