Unikaalne teadustöö: osad ahhal-tekiini hobused näitavad kiirust lühidistantsidel, teised on vastupidavad kestvusaladel

„Skeletilihase valk müosiin tagab lihase töö – see määrab lihase kiirus-, jõu- ja vastupidavusomadused,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Kätlin Leisson, kes uuris ahhal-tekiini tõugu hobuste skeletilihase kontraktiilsete valkude molekulaarstruktuur sõltuvalt hobuse vanusest, soost ja põlvnemisest.

Hobuse kehamassist moodustavad skeletilihased 45–55%. Doktoritöös uuris Leisson ahhal-tekiini tõugu hobuste skeletilihase müosiini raskete ja kergete ahelate jaotust, selgitas müosiini isovormide jaotuse muutust organismi vananemisel ning isovormide jaotuse erinevusi isas- ja emasloomade vahel. Samuti võrdles ta müosiini isovormide jaotuse erinevust inimese ning suurte (hobune) ja väikeste imetajate (rott) vahel ja selgitas lihaskiutüüpide päritavust.

Ahhal-tekiini tõugu hobuste skeletilihases oli müosiini eri vormide sisaldus selline, et osad hobused sellest tõust võivad näidata suurt kiirust lühidistantsidel, teised aga hästi vastu pidada kestvusaladel.

„Ahhal-tekiini hobuste universaalsus on hobuspordi maailmas tuntud, minu töö annab sellele nüüd lihasvalkude molekulaarstruktuurist tuleneva seletuse,“ ütles Leisson.

Läbiviidud uuringud näitasid, et hobusel on vananemisega seotud muutused lihastes vastupidised inimestel ja närilistel tekkivate muutustega, kuid selle nähtuse põhjused ei ole veel selged.

Doktoritöö on unikaalne, sest esmakordselt uuriti müosiini kergete ahelate sisaldust hobuse skeletilihases. „Töö tulemused aitavad tulevikus paremini valida ahhal-tekiini tõugu hobuseid erinevate spordialade jaoks ning tõhustada aretustööd,“ lisas Leisson.

Doktoritöö juhendajad on professorid Ülle Jaakma ja Teet Seene (TÜ), oponent professor Catherine McGowan Liverpooli Ülikoolist Suurbritanniast. Doktoritöö kaitsmine toimub reedel, 21. novembril.