Uteks peetud lammas tegi pererahvale petuka
Pärnumaa Võidula küla talu väikesesse lambakarja sündis mullu kevadel kolm talle, kes esiotsa tundusid kõik isased olevat. “Varsti panin neile rõngad, mis minu arvates on kõige valutum kastreerimisviis – jäärad on meie peres lihaloomad,” rääkis perenaine Marju Härma-Epäilys.
Ühel kolmest oli munandikott, mille ümber rõngas pannakse, teistsugune kui teistel, kuid perenaine ei pööranud sellele suurt tähelepanu.
“Sügisel, kui oli aeg praadi teha, hakkasime seda lammast pügama ja avastasime, et tal on nisad nagu utel. Järeldasin, et ma siis esialgu eksisin sooga. Loom, keda me hüüdsime Matiks, sai nimeks Mati-Matilda ja muidugi jätsime ta alles,” jutustas naine.
Ent uus üllatus tuli tänavu kevadel. “Mati-Matilda juhtus just loomahuvilisele tütrele pügada. Kui paks villakiht maha sai, selgus, et tal on kõhu all veel üks asi, mida emastel lammastel seal ei ole. Meil jäi mulje, et tegu on kahesoolise lambaga,” rääkis Marju Härma-Epäilys.
Poksib ainult meestega
Lammas ise on eesti valgepealise ute ja soome valgepealise jäära järeltulija. Soome lambale on iseloomulik tugev jässakas keha, lühemad jalad ja, nagu pererahvas villakasvu järgi ütles, kiilaspea.
Mati-Matildal on kõik need isaliini tunnused olemas. Kuigi kord uteks peetud, käitub ta pigem isasena – poksib, laseb oma madalat häält kuulda ja peremehe Tapani Epäilyse sõnul kipub ka uttesid kargama.
Kui pererahvas karjamaale astub, hakkab Mati-Matilda sebima ja võtab lõpuks hoogu, et peremehega poksida. “See on neil selline mäng. Naistel pole karta midagi. Lammas teab, et minuga seda mängu mängida ei tasu,” naeris Marju Härma-Epäilys.
Defektiga jäär
Sealsamas karjamaal helistasime lambaspetsialistile, veterinaar Ants Kuksile, kes kirjelduse järgi tegi kiire otsuse: kahesoolisus, mida tuleb ette lammastel, ent veel sagedamini kitsedel, võiks jutuks tulla, kui loomal oleks ka emase looma häbe.
Kuna seda pole, on kõikide märkide järgi tegu jäära defektiga, peitmunandilisusega, mis suuremate karjade pidajaile peaks päris tuttav olema.
Loom on kohitsetud, kuid defekti tõttu on munandid alles (polnud laskunud munandikotti) ja nii võib tal isegi olla säilinud viljastamisvõime. Kord oinaks muudetud, kord uteks ja siis kahesooliseks peetud lammas võib niisiis karjas hoopis oma jääratoimetusi toimetada. “Ma kindlasti ei soovita selliseid aretusi, sest see võib olla geneetiline probleem, mida ei tasu paljundada,” ütles Ants Kuks.
Ta lisas, et kui kari on väike ja varem sellise defektiga ei olda kokku puututud, võib segadus kergesti tulla, kuna pärast rõnga panemist näeb loom tagantvaates üsna emase moodi välja.
Võidula küla talu, mille karjamaal isevärki Mati-Matilda jalutab, on seesama, kuhu kahe aasta eest ilmus ootamatult kääbuslammas, kellest tookord oli ka Maalehes juttu. Marju Härma-Epäilys ütles, et see väike loom müüdi huvilisele ostjale ära.
