Uue eelnõuga tõhustub kalapüügiseadus

 (2)
Räimepüük
KalalaevalFoto: Bianca Mikovitš

Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõuga tõhustub harrastuskalapüügi aruandlus, täpsustub kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteem ning laieneb püügivõimaluste vahetamise õigus.

Muutub ka harrastuskalapüüdjate karistus püügiandmete esitamata jätmise eest. Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik, kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli või lõhejõgedel. Uue reegli kohaselt ei väljastata kalastuskaarti harrastuskalastajale, kui too on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata. Sealjuures loevad vaid viimased püügiandmed ja nende esitamata jätmine, varasemad sarnased karistused enam kalastuskaardi väljastamisel takistuseks ei saa.

Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline. Praegu jätab keskmiselt 40% kalastuskaardi omanikest andmed esitamata. Aastas antakse välja umbes 17500 kalastuskaarti.

Edaspidi rakendatakse tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi ka kalalaeva kaptenite suhtes. Kui kalalaeva kaptenil on üks kehtiv rikkumine, loetakse kaptenile määratuks üks punkt. Lisanduv punktide süsteem ei loo kaluritele uusi karistusi, vaid süsteem on vajalik karistuste kohta arvepidamisel ühenduse õigust järgides ja riikide võrdlemiseks. Kuna Eestil oli juba enne Euroopa Liiduga liitumist sarnase mõjuga rikkumiste süsteem olemas, siis punktide määramine midagi uut kaluritele kaasa ei too.

Seotud lood:

Laiendatakse ka Eesti õigust vahetada püügivõimalusi teiste riikidega. Seni saab vahetada üksnes pärast 31. augustit vabaks jäänud koguselisi püügivõimalusi. Muudatuse järgi saab võimalikuks ka koguseliselt määramata püügivõimaluste vahetamine, mida saab teha kohe aasta alguses. See võimaldab optimeerida ja muuta kaluritele püügivõimaluste andmist paindlikumaks. Praktikas võimaldaks see vahetada Soomega lõhe kvooti. Eesti ei kasuta ära oma avaosa lõhe püügivõimalusi, samas aga võib jääda puudu Soome lahe lõhe püügivõimalusest.

Eelnõu on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras, püügiandmete esitamist puudutavad sätted jõustuvad 1.jaanuarist 2018.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare