Uue kodumasina soetamisel jälgi ka kasutuskulu hinnasedelit
Eesti Energia energiaprofiilidest selgub, et ligi 25%-l eestimaalastest on rohkem kui 10 aastat vana külmik. Ligi 10 aastat vanad külmikud tarbivad aastas 850 kWh elektrit, samas kui uued A+ energiamärgistusega külmikud kasutavad aastas kõigest 280 kWh. Vana külmiku asendamine uuega võib säästa hinnanguliselt ca 80 eurot aastas, seega tasub uus kodumasin olenevalt uue seadme maksumusest end ära ligikaudu 4-8 aastaga. Siin kohal tasub ühtlasi silmas pidada üldprintsiipi - kasvavate energiahindade ajastul tasub ökonoomsemate koduseadmete eelistamine end üha kiiremini ära.
Euroopa Liidu poolt kehtestatud energiamärgistuse nõuete eesmärgiks on motiveerida inimesi energiat kokkuhoidlikult tarbima. Nimelt moodustab kodune elektritarbimine keskmiselt neljandiku riigi kogutarbimisest ning seni on see olnud kasvavaks trendiks. Energiamärgistuse väike informatiivne kleepsuke aitab lõppkasutajal teha poes säästlikumaid valikuid, kuid on ühtlasi ka suuniseks tootjatele - tihedas konkurentsiheitluses jäävad peale need, kes panustavad tootearenduses just energiasäästlikematele tehnoloogilistele lahendustele.
Millised seadmed kannavad energiamärgistust?
Praegu on energiamärgistus kohustuslik külmikutele, sügavkülmadele, veinikülmikutele, pesumasinatele, nõudepesumasinatele, pesukuivatitele, konditsioneeridele, elektriahjudele ja televiisoritele. Selle aasta sügisest saavad oma märgistuse süsteemi tolmuimejad ja järgmise aasta sügisest veeboilerid. Tulevikus on aga tõenäoline, et energiamärgistust kannavad pea kõik Euroopa Liidus müüdavad suurema tarbega elektroonikaseadmed. Energiamärgistuse piirmäärasid vaadatakse Euroopa Liidus pidevalt üle ja nii näiteks peavad alates 2014. aastast kõik uued külmikud ja sügavkülmad kandma kas A+ või kõrgemat märgistust.
Kuidas energiamärgistust lugeda?
Koduseadmetel olev väike informatiivne kleeps ehk energiamärgistus aitab valida välja tooteid, mis säästavad energiat ja seeläbi ka raha. Energiamärgistus hindab koduseadmeid 7 erineva energiaklassi alusel, milles tumerohelisega hinnatud seadmed kasutavad kõige vähem elektrit. Varasemalt oli parimaks energiaklassiks "A", kuid tänaseks on tänu tootearendusele nihkunud piir ülesse ning nüüdseks pakutakse ka "A+" ja "A++" ja isegi "A+++" klassi tooteid.
Energiamärgistuselt leiab seadme aastase elektrikulu, aga ka näiteks veekulu, mürataseme, mahutavuse, ekraani suuruse ja muud parameetrid, mis muudavad eri tootjate sarnaste seadmete võrdlemise eriti lihtsaks. Kui teate, palju te maksate keskmiselt ühe elektri kilovatt-tunni eest (elektrienergia + võrguteenus + riiklikud maksud ja tasud), saate seadmete kasutuskulud hõlpsalt välja arvutada ja neid omavahel võrrelda. Kõige lihtsamini saab ühe kilovatt-tunni elektri kodumaksumuse teada näiteks oma elektriarvelt.
Kas energiamärgistust saab erinevate tootjate seadmete puhul võrrelda?
Energiamärgistus on Euroopa Liidu nõuetel kõigile sama tootegrupi toodetele üheselt tõlgendatav. Märgistusel olev info põhineb standardtingimustel tehtud testidel ja jagab sarnast infot seadmete energiakulu kohta. Küll aga ei võta märgis arvesse seadmete funktsionaalsusi – näiteks pesuprogrammid ja lisafunktsioonid tuleb siiski pesumasina soetamisel tootejuhendist eraldi üle vaadata.
Kas mõistlik on osta A või A+++ märgistusega seade?
Kas eelistada 80 eurot kallimat seadet, kui see kasutab aastas üksnes 10 euro jagu vähem elektrienergiat? Üksnes ostuhinna põhjal otsustades oleks vastus muidugi „ei“. Kuid kui arvestada, et uut koduseadet kasutatakse aastaid ning külmikute või pliitide puhul isegi 15 ja rohkem, on kokkuhoid jooksvate madalamate kulude tõttu märgatav. Küll aga ei tohiks seadme valikul unustada lisaks selle energiatarbele ka seadme soovitud funktsioone või esteetilisi aspekte.
Seega võib täna soetatud energiaefektiivsema koduseadme saavutatav sääst tunduda esmalt küll väike, kuid 10-20 aasta perspektiivis kindlustab säästlik kodumasin omanikku energiakulude võimaliku suurenemise vastu.
Allikas: Energiasäästu blogi
