Uued osalejad laiendasid viljelusvõistluse geograafiat

Võrreldes eelmise aastaga on tänavusel viljelusvõistlusel palju esmaosalejaid – tervelt kaheksa viieteistkümnest. Saakide suurendamise võimalusi näevad osalejad põhiliselt taimekaitse tõhustamises ja orgaaniliste väetiste efektiivsemas kasutamises.

Praegu käib ekspertide valvsa pilgu all viljelusvõistluse põldudelt saagi koristamine. Selguvad saaginumbrid, aga ka see, kui tugevat konkurentsi pakkusid uustulnukad vanadele võistlejatele.

Oluline on ka see, et esmaosalejatega laienes viljelusvõistluse geograafia. Sellest tulenevalt saame uut teavet erinevate muldade saagivõimest ja kultuuride kasvatamise agrotehnoloogiast.

- Meeldiv on, et osalejate hulgas on nooruke naisagronoom Helina Märtmann. Järvamaa ettevõte Estonia OÜ on viljelusvõistlusele esitanud talirukki ‘Vambo’ (46,1 ha) ja suvirapsi ‘Larissa’ põllu (22 ha), Kabala Agro OÜ esitas suvirapsi ‘Campino’ põllu (52,1 ha).

Need ettevõtted on ka varem viljelusvõistlustele erinevate kultuuridega põlde esitanud, kuid varem oli ettevõtte taimekasvatustööde juht teada-tuntud agronoom Eino Ainsalu. Helina Märtmann jätkabki tema poolt alustatut. Märtmannil on käes neljas koristussügis.

Suurfirmas haritakse mulda diferentseeritult. Ligi 11 000 hektarist tehakse kündmist veidi rohkem kui 1000 hektaril. Põhiliselt need rohumaad, kuhu antakse sõnnikut. Ülejäänud alal viljeldakse põllukultuure pindmise mullaharimise foonil.

Taimekasvatuse edendamisel näeb Helina Märtmann reserve eeskätt taimekaitse tõhustamises ja kohalike orgaaniliste väetiste (tahe- ja vedelsõnnik) efektiivsemas kasutamises. Jõudumööda osaleb ta õppe- ja teabepäevadel, et olla kursis uuema taimekasvatusliku infoga.

- Ka agronoomiharidusega Teet Kallakmaa on Järvamaalt. Tema juhitav ettevõte Metstaguse Agro OÜ esitas viljelusvõistlusele talinisu ‘Olivin’ põllu (80 ha). Ettevõttel on põllumaad ca 1700 ha. Suuremal osal põldudest (ca 60%) viljeldakse põllukultuure intensiivse mullaharimise foonil. Pindmiselt haritakse 35–36% ja otsekülve tehakse vaid mõnel protsendil põllumaast.

Kohalikuks väärtuslikuks väetiseks on vedelsõnnik, mida kasutatakse juba kuus aastat. Aastane kogus ca 14 000 tonni. Põllukultuuride saakide suurendamise võimalusi näeb Kallakmaa taimekaitse tõhustamises ja orgaaniliste väetiste efektiivsemas kasutamises. Uuemat taimekasvatuslikku infot on ta saanud viljelus- ja õppepäevadelt. Oluliseks peab ta ka suhtlemist sõpruskonnaga, kuhu kuuluvad juba õpinguaastatest Aare Mölder ja Venda Vihmann.

- Viljandimaalt osaleb võistlusel Savikoti Agro OÜ taimekasvatusjuht Urmas Nurmsalu. Ettevõte on selle nime all tegutsenud vaid paar aastat ja on seega alles kujunemise järgus. Ettevõttel on 990 ha põllumaad, põllukultuure viljeldakse põhiliselt pindmise mullaharimise foonil.

Nurmsalul on agronoomiaalane haridus. Väärt kogemuseks peab ta aastaid, mil töötas firmas Kemira GrowHow toodete müügi alal. Sealt saadud kogemus kulub praeguses töös marjaks ära. Vaatamata tugevatele baasteadmistele peab ta oluliseks pidevat erialast täiendamist.

Võistlusele registreeris ta kaks talirukkipõldu: sordid ‘Matador’ (23 ha) ja ‘Agronom’ (9 ha). Eelviljaks oli suviraps. Seeme viidi eelnevat harimata mulda septembri algul Hor­schi külvikuga. Kevadel sai põldu väetatud ammooniumnitraadiga ja siis äestatud. Äestamist peab taimekasvatusjuht väga vajalikuks võtteks.

Põldudel sai tehtud ka vajalikud taimekaitsetööd. Visuaalsel vaatlusel võis loota 7tonnist hektarisaaki. Lähiaastate peamiseks üleandeks taimekasvatuse edendamisel peab Nurmsalu kaasaegse kohalikele muldadele sobiliku masinapargi väljaarendamist. Suurt reservi näeb ta ka orgaaniliste väetiste kasutamises.

- Lääne-Virumaalt on viljelusvõistlusel samuti kaks osalejat – Avispeamees OÜ juht Jaak Läänemets ja Aru Põllumajandus OÜ taimekasvatusjuht Andres Lindam. Põllukultuure kasvatavad nad nitraaditundlikel aladel, kus on väetiste kasutamisele olulised piirangud kehtestatud. Mullad on seal kivised ja põuakartlikud.

Läänemets on võistlusele esitanud talinisu ‘Ebi’ põllu (16 ha), tali­rapsi ‘Rohan’ põllu (67 ha), suvinisu ‘Specifik’ põllu (78 ha) ja suvirapsi ‘Trapper’ põllu (14 ha). Põllumaad on Läänemetsal 900 ha, millest küntakse aastas keskmiselt 100 ha. Ülejäänud haritakse pindmiselt kas rullrandaali või rull-käpprandaaliga. Kogu põhk tagastatakse põllule. Ligi viiendikul põllumaast kasvatatakse liblikõielisi kultuure.

- Andres Lindam kasvatab peamiselt kaubavilja. Põllumaad on kasutuses 3100 ha, millest poolel on väetiste kasutamisel kitsendused (nitraaditundlik ala). Adraga harimisest loobus Lindam ligi kümme aastat tagasi. Praegu haritakse Aru Põllumajandusühistus põldu rullrandaali, rull-käpprandaali ja kergadraga.

Liblikõielisi (hernes, valge mesikas) kasvatatakse ca 10% põllumaast. Viljelusvõistlusele esitati talinisu ‘Ada’ põld (52 ha), millel oli eelviljaks suviraps. Enne külvi anti pindmise mullaharimise alla klinkritolmu. Külvati 450 idanevat seemet ruutmeetrile. Sügisel ka ammooniumnitraati 30 kg hektarile.

Andres Lindam on taimekasvataja, kellel ei ole põllumajanduslikku haridust. Ta on iseõppija. Erialast teavet hangib viljelus- ja teabepäevadelt ning põllumeestelt-praktikutelt. Saadud teadmisi üritab valikuliselt rakendada ka oma töös.

- Tartumaalt on viljelusvõistlusel samuti kaks esmaosalejat. Üks neist on firma Puhja Ettevõtted juht Anti Mets, kes alustas põllupidamist 2 ha põllumaa ja traktoriga T-25. Tänaseks on põllumaad 770 ha. Tegeleb vaid taimekasvatusega. Töökogemust 11 aastat. Põllukultuure viljeleb ta adraga mullaharimise foonil. Tugev on ta masinate tundmises.

Taimekasvatuslikku teavet saab naabertootjatelt. Eriti hindab ta Madis Ajaotsa abi, kes on varustanud kirjandusega ja nõuannetega. Viljelusvõistlusele esitas ta talinisu ‘Ada’ põllu (57 ha). Eelviljaks suviraps.

- Teine Tartumaa mees on Rein Jurs, Lähtelt. FIEna alustas ta juba 1988. aastal kahekümne hektariga. Tänaseks on põllumaad 360 ha. Jurs tunneb hästi masinaid. Põllukultuure kasvatab pindmise mullaharimise foonil ja otsekülvis.

Farm Planti tootemüüjate soovitusel esitas ta viljelusvõistlusele talirukki ‘Recrut’ põllu (10,6 ha). Eelviljaks suvinisu.

Enne külvi haris mulda rullrandaaliga ja seejärel VM otsekülvikuga. Paar päeva pärast külvi pritsis põldu ka Roundupiga. Teiseks võistluspõlluks on suviraps ‘Proximo’ (8,7 ha). Eelviljaks oli suvinisu. Mulda haris vaid kevadel rullrandaaliga ja 23. aprillil külvas suvirapsi maha.

Olulist rõhku paneb ta taimekaitsele. 300 ha pritsimist vajava pinna juures on aastane taimekaitsepritsiga töödeldav pind 1200 ha jagu.

n Mandri-Eesti põllumeestega konkureerib ka Saaremaa ettevõtja Tõnu Post Kõljala POÜst. Ettevõttel on maad ca 1500 ha, sellest põldu 500 ha. Kasvatatakse nii loomi kui põllukultuure. Omast käest on vedelsõnnik, mida on kasutatud juba kuus aastat. Valdavalt haritakse mulda pindmiselt. Vaid söödipõllud ja rohumaad küntakse. Vähesel määral tehakse ka otsekülvi.

Viljelusvõistlustele on üles antud talirapsi ‘Bonjo’ põld (19,9 ha). Selle eelviljaks oli liblikõieliste rohke taimikuga rohumaa. Enne ülesharimist pritsiti seda Roundupiga. Seejärel laotati vedelsõnnik ja künti.

Taliraps külvati laia reavahega 10. augustil 2010. Taliraps talvitus väga hästi. Tõnu Post peab selle põhjuseks hilissügisest lume tihendamist. Kasvuaegne kuumus ja sademete vähesus ei võimaldanud saagivõime täielikku realiseerumist. Kuid kolm tonni hektarilt peaks siiski saama. Mehel on veterinaariaalane kõrgharidus. Taimekasvatusalast teavet saab ta kirjandusest, viljelus- ja õppepäevadelt, tootemüüjatelt ning naabritega suheldes.