Uuemaid mõtteid vanas küsimuses: kas vasikatele on vaja koresööta?
Suuresti on debattide põhjuseks asjaolu, et kuigi on teada, et teravilja fermenteerumine on vatsa normaalse arengu seisukohast hädavajalik, on mitmetes teadlaste korraldatud söötmiskatsetes ja vasikakasvatuspraktikas kinnitust leidnud asjaolu, et heina lisamine vasikate ratsiooni võib parandada nende jõudlusnäitajaid. Kui keskenduda pigem vatsa keskkonnale, mitte aga konkreetsetele söötadele, on lihtsam aru saada, mida vasikad vajavad ning leida sobivaim viis nende vajaduste rahuldamiseks.
Nagu lehmadel, nii ka vasikatel võib esineda vatsa atsidoosi ning täpselt nagu lehmade puhul, võib koresöödal olla oluline osa selle probleemi lahendamisel. Vatsa arenguks on vaja fermenteeruvate süsivesikute allikat ja seepärast sisaldavad kvaliteetsed vasikate startersöödad suures koguses tärklist. Samas on vasikatel kalduvus süüa korraga suur kogus starterit võrreldes oma kehakaalu ja vatsa suurusega ning palju tärklist korraga võib põhjustada atsidoosi.
Juhul kui atsidoosi tõenäoliseks põhjuseks on starter, aitab koresööda ratsiooni lisamine parandada vasikate tervislikku seisundit, sest koresööt on vatsas puhvriks, mis pärsib starteri tärklise kiiret fermenteerumist. Mõnel juhul, eriti vanematel vasikatel, kes saavad rohkem startersööta, parandab koresööda lisamine ka starteri söömust.
Sageli kiputakse vasikate koresööta suhtuma liialt üldistavalt ning ei pöörata piisavalt tähelepanu koresööda struktuurile (heksel, pikk kõrs) ega toiteväärtusele, samas mõjutavad need omadused nii koresööda kui ka startersöötade söömust.
Milline hein vasikatele meeldib ning mida ütlevad koresööda söötmise kohyta vasikatele erinevad uurimustööd, sellest loe pikemal Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kodulehelt.