Keskkonnameti looduskaitse bioloogi Ivar Ojaste sõnul kinnitavad erinevate riikide uuringud, et Euroopas toimuva üldise metsise arvukuse languse peamiseks põhjuseks põhjapoolsetes metsades on metsade killustumine ja muutused elupaikades, mis omakorda viib metsisetibude kõrge suremuseni. „Metsis on liik, kelle elupaigaks on metsad vanusega vähemalt 60 aastat. Aastatetagune uuring Eestis näitas, et pooled metsistest elasid üle saja aasta vanustes metsades,“ ütles Ojaste. Milline on tänane reaalne seisund metsise kodumetsades Eestis ning mis on mõjutanud metsise üldist käekäiku, peab selguma veel sel aastal.

Keskkonnaamet tellib käesoleval aastal metsise kaitse tegevuskava uuendamise, mille raames tehakse detailne analüüs metsade seisundi kohta teadaolevates metsise elupaikades, kasutades selleks kaasaegseid kaugseire võimalusi.

See annab võimaluse kontrollida, kuidas on järgitud kehtivat kaitsekorda metsise püsielupaikades ning võrrelda seda metsise arvukuse muutustega..
Hinnatakse ka kaudseid faktoreid, mis võivad sageli mõjutada arvukust palju olulisemalt kui otsesed faktorid. Lisaks elupaiga analüüsile jätkub metsisemängude inventeerimine, püütakse koondada kogu
teadaolev ajalooline andmestik metsisemängude kohta ning analüüsitakse metsise kaitse senist strateegiat. Samuti pööratakse tähelepanu metsislaste seire kaasajastamise võimalustele.

Uus metsise kaitse tegevuskava peab koondama kogu kaasaegse teadusteabe metsise bioloogia ja elupaiganõudluse kohta. Uue kava koostamise protsessi kaasatakse ka RMK. Uus tegevuskava peab valmima 2011. aasta lõpuks.