Maamajandus

Uuring: sõnnik pole sugugi keskkonnasõbralikum kui mineraalväetis

 (6)

Vedelsõnnikut tuleb laotada parima võimaliku tehnoloogiaga, et see ei kahjustaks keskkonda.
Vedelsõnnikut tuleb laotada parima võimaliku tehnoloogiaga, et see ei kahjustaks keskkonda.Raivo Tasso

Levinud on arvamus, et orgaaniliste väetiste kasutamine on mineraalväetistega võrreldes keskkonnasõbralikum, aga uuringud on näidanud, et kui anda mineraalsete ja orgaaniliste väetistega võrdne kogus toitaineid, on orgaaniliste väetiste keskkonnamõju suurem.

Vedelsõnnik on oluline orgaaniline väetis, mis ühtaegu varustab taimi toitainetega nagu lämmastik, fosfor, kaalium, väävel ja mitmed mikroelemendid, ning rikastab mulda orgaanilise ainega, mis parandab selle struktuuri ja veehoiuvõimet.

Probleemiks on orgaaniliste väetiste puhul see, et neis ei ole kõik toitained taimele kohe kättesaadavad. On teada, et umbes pool vedelsõnnikus sisalduvast lämmastikust muutub taimele omastatavaks alles pärast selle mineraliseerumist. Toitainete vabanemine orgaanilisest ainest võib juhtuda ka ajal, mil taimed näiteks madala temperatuuri tõttu toitaineid ei omasta ning siis võivad need sademeterohkel perioodil leostuda.

Leostumine on toitainete liikumine nõrgvee mõjul pindmisest mullakihist sügavamale. Lisaks sellele, et neid toitaineid ei saa sellisel juhul enam kasutada põllul kasvav taim, ohustavad pinna- ja põhjavette liikuvad toitaineid keskkonda. Nitraatide kõrge sisaldus joogivees on ohuks aga inimese tervisele.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0.59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare