Metsaomanikke ajab kurjaks, kui avastavad, et talve lõpul on metsakultuuridest saanud metskitsede toidulaud või kui näiteks põder kuusikus tüvedele laikusid koorib. Tavaliselt süüdistatakse siis jahimehi, et need on lasknud loomade arvukusel üle pea kasvada.

Teisalt on tulnud ette, et jahimehed ei oska või ei taha arvestada maaomanikuga, kelle maal nad jahti peavad. Näiteks on paigaldatud põtrade jaoks soolakuid metsanoorendiku lähedusse, nii et loomadel on hõlbus ka metsaomaniku kallist tulevikumetsast läbi käia.

Film rõhutab, et üksteist arvestades ja koos tegutsedes on võimalik ulukikahjustusi vähendada. Päris vältida ju ei saa, kuna põder, metskits ja punahirv on loodud metsast toituma.

Film tutvustab muu hulgas võtteid, kuidas loomi noorest metsast peletada või eemale meelitada. Mihkel Maala räägib, kuidas kusagile langiserva tuleks jätta muid puuliike, näiteks pihlakaid kasvama, et loomadel oleks midagi muud süüa, enne kui raiesmikule istutatud metsakultuurini jõuavad. Väino Lill ja Taavi Ehrpais räägivad, kuidas talvised metskitsede lisasöötmiskohad metsakultuuridest eemal võivad loomi panna teisi radu käima. Sama asi kehtib põtrade soolakute kohta.

Juttu on haabade langetamisest spetsiaalselt selleks, et loomad hoopis seal söömas saaks käia, ja sellest, et haavalanki võiks raiuda just talvel ja siis tasuks natuke oodata kokkuveoga.

Näeb metsloomade peletamiseks mõeldud Cervacoli kasutamist (pastataoline aine, mis määritakse noorte puude latvadele), räägitakse maaomanike ja jahimeeste lepingutest, ühisjahtidest jne.

Kuna filmis on ka jahipidamist, oli esitlusel olijate üks arutamisteema, kellele üldse tohib looma pihta tulistamist näidata. Valdavaks kujunes arvamus, et kui kaasnevad selgitavad jutud, ei peaks neid kaadreid häbenema.

Nenditi, et iga laps, kes on laulnud “Põdra maja”, teab ju, et jahimees on kuri (“kop-kop, lahti tee, metsas kuri jahimees…”) — teatud eas oleks vaja elust arusaamiseks tasakaalustavat teavet. Kui lapsi väga kaua aega vati sees hoida, leiavad nende teadmistes koha äärmuslikud arusaamad, a´la vorsti saab poest ja ühtegi looma tappa ei tohi.

Esimesed, kes uut filmi näevad, on noored jahimehed, kelle koolitusprogrammi see lisatakse. Filmi hakataksegi levitama eelkõige jahimeeste seas.

Filmi tegijat, OÜ Loodusmeediat esindas esmaesitlusel Kristo Kiiker.