Maamajandus

Uus katkujuhtum on suur löök Lääne-Virumaa seakasvatusele

 (12)

Seakatk, Lääne Virumaa  Kallukse küla
Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kallukse külas asuvas ligi 4000 seaga farmis tehakse ettevalmistusi loomade hukkamiseks.Foto: Ain Liiva

Kallukse külas asuv 4000 seaga farm, milles diagnoositi sigade Aafrika katk, kuulub sellest aastast Harjumaal Murastes registreeritud osaühingule Sponsum, kelle tegevusaladeks on elektrienergia, jaekaubandus ja palju muud. Ka on OÜ Sponsum Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) liige.

„Ma ei tegele sellega otseselt,“ ütleb Maalehele katkujuhtumi kohta üks ettevõtte kontaktisikuid Aare Kirss. Ta möönab, et see on suur ehmatus ja et täna on plaanis arupidamine. „Homme saame paremini kommenteerida,“ lubab Kirss.

ETSAÜ esimees Urmas Laht: tegemist peab olema inimfaktoriga
„Olen selle farmiga, milles diagnoositi sigade Aafrika katk, emotsionaalselt seotud. See on minu esimene farm sellest ajast, kui hakkasin sigu pidama, siis oli ettevõtte nimi AS Ruixi Mõis,“ räägib ETSAÜ esimees Urmas Laht.

„Meil oli seal kolm aktsionäri,“ jätkab Laht. „2003. aastal jagasime ettevõtte ära, kõnealuse farmi sai omale Väigo Pihlakas. Hiljuti müüs ta selle edasi ühele Harjumaa investorile, OÜ-le Sponsum.“

Kõnealune farm on Lahe teada ehitatud 1980. aastate lõpul või 1990. aastate algul, nii et väga amortiseerunud ja vana ta ei ole. Eelmisel nädalal olevat seal käinud VTA kontroll, kelle hinnangul olid farmis bioohutusnõuded täidetud.

„Kui tõele näkku vaadata, siis söödaga katk farmi sisse tulnud ei saa olla, kuna värsket vilja veel pole. Tegemist peab olema inimfaktoriga. Tooksin siin paralleeli liiklusega – kõik teavad, et purjuspäi rooli istuda ei tohi, ent ometi tabatakse igal hommikul 20-30 juhti, kes seda siiski teinud on.“

Seotud lood:

Laht oletab, et inimesed on taas ettevaatamatumaks muutunud, kuna kümme kuud pole farmides uusi katkujuhtumeid olnud.

„Kõige suurem oht Lääne-Virumaa seakasvatusele on antud juhul see, et katku tõttu võib kolmandasse tsooni sattuda ka teisi seafarme,“ muretseb Laht. “On ju Lääne-Virumaa Viljandimaa järel teisel kohal sigade arvu poolest, siin on 30-35 arvestatavat farmi ja üle 50 000 sea. See on Lääne-Virumaa jaoks praegu ääretult halb juhtum.“

Teine probleem on see, et olemasolevad, juba mullu kolmandasse tsooni arvatud seakasvatused ei pääse tsoonist välja. Selleks, et kolmas tsoon ära muudetaks, peab viimasest katkujuhtumist olema möödas vähemalt aasta, praeguseks see aeg veel täis ei ole.

„Mina olen oma farmiga juba kolmandas tsoonis, ma tean, mida see tähendab,“ lõpetab Urmas Laht kurvalt.

Aasta põllumees 2007 Ermo Sepp: kardan, et nad ei jäta koridori
„See, kuidas minu seakasvatusel edasi läheb, sõltub nüüd sellest, kuidas moodustub kolmas tsoon,“ selgitab Ermo Sepp. Tema farm siiamaani veel kolmandas tsoonis polnud, kuid see asub nüüd nakatunud farmiga samas kandis. „Mul on küll hirm tsooni kukkuda, sest minu ettevõttest ühel pool on nakatunud Kallukse farm, teisel pool Järvamaa mahefarm, kuhu sigade Aafrika katk jõudis eelmise aasta juuli lõpus ja keeluaeg veel lõppenud pole. Jään kahe tule vahele.“

Sepp usub, et kuna katk taandumise märke ei näita, siis tsoone maha ei võeta, ning kardab, et kuna mõlemal pool tema ettevõttest on nakatunud tsoon, siis n.ö koridori vahele ei jäeta.

„Lääne-Virumaal on suured seakasvatused, kõik ripuvad juuksekarva otsas,“ on Ermo Sepp mures.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare