Uus suundumus: tüütuks muutunud eksootilised lemmikloomad lastakse loodusesse lahti
Käesoleval aastal on Keskkonnainspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet käinud kaebuste alusel mitmel korral loomapoode kontrollimas ja teinud ka vastavaid ettekirjutusi, teatab Eesti Loomakaitse Selts.
Eesti lemmikloomapoodidesse on hakatud üha enam sisse tooma eksootilisi loomaliike, kellega kaubitsemine Euroopa riikides on kahjuks juba ammu populaarne. Enamikku inimestest ei motiveeri eksooti pidama mitte sügav huvi konkreetse liigi vastu, vaid pigem soov seni tundmatu loomakese taustal ise huvitav paista. Seetõttu ei süveneta looma vajadustesse, vaid jäetakse meelde üksnes pildiraamatust nähtud foto uhkest isendist (jäädvustatud tihtipeale looduskeskkonnas).
Praktika on näidanud, et Eestis ei suudeta ei loomapoodides ega kodudes pidamistingimusi ja looma vajadusi kaugeltki täita. Hiljutise näitena saab tuua Tartu Lõunakeskuse Zoo Planeti kaupluses müstilise summa eest müügil oleva habekaku. Poes väikesesse puuri aheldatud kakk on looduskaitse all olev röövlind, keda sisetingimustes on lubamatu pidada, sest üksiklasele linnule on külastajate pidev tähelepanu ülimalt piinarikas ning stressirohke. Paraku Eestis kehtivad seaduses lubavad sellist tegevust.
Eksootiliste loomade meditsiini spetsialist Aleksander Semjonovil, kes töötab igapäevaselt Tallinna Loomaias, on teada kümneid juhtumeid, kus eksootide pidajad on pöördunud nõu saamiseks loomaia poole ja hiljem on selgunud, et looma haigestumine on põhjustatud väärast pidamisest omaniku väheste teadmiste tõttu. Ka on teada juhtumid, kus loomakaupluste müüjad hoolitsevad eksootide eest Internetist kogutud infokildude abil. Sellise hoolitsemisskeemi alusel on loomulik, et loom kannatab pideva väärkohtlemise all ning varem või hiljem hukkub.
Samuti on suurenenud tendents, et inimesed hülgavad oma tüütuks muutunud eksoodi, kellega argielu on hoopis proosalisem kui pildiraamatus ja kes tegelikult ei kavatsegi end peremehe õlal uhkusega demonstreerida, vaid istub pigem urus varjus. Seepärast valitakse looma „vabastamine“ ehk siis loodusesse lahtilaskmine.
Näiteks leidis 2008. aastal metsas seenel käinu juhuslikult kilpkonna, kelle kilbile oli isoleerpaelaga kinnitatud pulga küljes sätendav asi.
Võõrliigi hülgamine loodusesse on ohtlik nii loomale endale kui võib mõjutada olulisel määral meie looduskeskkonda. Müügile on tulnud liike, kelle loodusesse pääsemisel kujutaksid nad võõrliigina ohtu Eesti loodusele. Näiteks populaarseks muutunud pesukaru, kes on siinses kliimas kohanemisvõimeline. Inimtegevuse tagajärjel on mink (karusloomana peetav) euroopa naaritsa sootuks välja tõrjunud.
