Uus toode: põhupellet sobib nii allapanuks kui multšiks


Uus toode: põhupellet sobib nii allapanuks kui multšiks
CREATOR: gd-jpeg v1.0 (using IJG JPEG v62), quality = 90Foto: erakogu

Loomakasvatajad valmistuvad talveks: varuvad viimast sööta ja koguvad allapanu. Uudse võimalusena allapanuks on Eesti turule jõudnud põhupelletid.

Lilli Agro hobusetallis on põhupelleteid kasutatud juba aasta aega, neid ostetakse sisse Leedust. Kuid plaanis on ka kohapeale tootmine rajada, tootmishoone ehitamiseks esitati läbi Ida-Harju Leaderi taotlus PRIAsse.

„Oleme juba aastaid mõelnud, et mida heina ja põhuga veel lisaks loomadele söötmisel teha võiks ja siis avastasime põhupelletid,” selgitab Lilli Agro peremees Bruno Engel. „Põhupellet nõuab küll tootjalt rohkem tööd ning on seetõttu esimese korrana soetades ka natuke kallim, aga aasta kokkuvõttes on see Eestis saadaolevaist allapanuliikidest odavaim.”

Pelletite tootmisel hein ja põhk purustatakse ning saadud mass surutakse kõrgel temperatuuril graanuliks. Temperatuur hävitab bakterid, mis muidu loomade sõrgadel või kapjadel haigusi tekitada võivad. Lisaks eemaldatakse protsessi käigus massist tolm – see on ohtlik loomade hingamisteedele. Põhust toodetud pelleteid saab kasutada nii veiste, hobuste kui kodulindude allapanuks. 

„Soomes ja vähemal määral ka Eestis kasutatakse allapanuna siiani veel turvast, aga too ju taastub sajandeid,” selgitab Engel looduse aeglast ringkäiku. Lisaks kasutatakse allapanuna küllalt laialt saepuru, aga sellega ei ole hiljem midagi teha: ei hävine ega kõdune ning on farmeritele kohati juba kättesaamatu – enamus läheb kütteks.

Seotud lood:

„Põhk iseseisvalt jälle haiseb väga. Kasutasime seda varem ka ise pikka aega, kuid purustamata põhu korralikuks kompostiks laagerdumine võtab aastaid. Pelletiga neid muresid pole.”

Tall ei haise, sõnniku saab kenasti välja sortida. „Sellegi pakime kilekottidesse ning ostjaid jagub, eriti kui elamukvartaleid ise läbi sõita. Muidu ikka tehakse vingus nägu, et äkki auto hakkab haisema, aga tegelikult natuke seisnuna ei haise hobusesõnniku kotid praktiliselt üldse,” hajutab Bruno Engel potipõllumeeste hirmu. „Viimane klient käis meil möödunud laupäeval ja viis paar kotti sünnipäevaks kaasa. Hiljem võttis ühendust, et sünnipäevalaps just mõtles, kust küll ökoväetist saada!”

Põhupelletit kasutatakse ka multšina, näiteks maasikapeenras, kuivkäimlates, õliplekkide likvideerimisel, kütteks (annab sama efekti mis puugraanul, kuna on samuti kokku pressitud) ja veekogude puhastamisel. Graanul imab niiskust ja laguneb kiiresti.

Pikemalt ja põhjalikumalt saab põhupelletite omaduste ja kasutamise kohta lugeda Lilli Agro kodulehelt.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat lihtsamatest ehitustöödest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare