Uustulnukas Alar Mutli ei osanud ise rüpsirekordist mõeldagi


Alar Mutli sai talirüpsiga enneolematu saagi, 3,6 tonni hektarilt.
Alar Mutli sai talirüpsiga enneolematu saagi, 3,6 tonni hektarilt.Foto: Lii Sammler

Raplamaal asuva Suure-Jüri talu peremees Alar Mutli märkas küll, et tema talirüpsipõld näeb tänavu eriti ilus välja, kuid rekordsaagist või viljelusvõistlusest ta isegi ei mõelnud.

“Võtsin seda kui ilusat rüpsipõldu,” tunnistab Alar Mutli. Viljelusvõistlusel ta varem osalenud ei olnud ega oleks läinud ennast nüüdki pakkuma, aga Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI)vanemteadur Peeter Viil ütles, et väga ilus saak on peal, ja tema selle rüpsipõllu võistlusele üles andiski.

Koristades selgus, et saaki tuli Mutli talirüpsipõllult 3,6 tonni hektarilt. Eelmine rekord pärineb 2011. aastast Urmas Uustalu põllult ja oli 2,9 tonni hektarilt.

Kuigi Alar Mutli oli talirüpsiga ainus osaleja, ei vähenda see tema võidu tähtsust – seda tänu silmapaistvale rekordile.

Talvekindel ja varane

Mutli kasvatab sorti ‘Largo’, mis on levinuim talirüpsi sort Eestis. Oma seemne saab Mutli Baltic Agrost, samuti väetise ja taimekaitsevahendid ning saagi müüb ka sinna.

Talirüpsi kasvatab Mutli viiendat aastat, alustas kohe koos rapsiga – umbes kolmandik kahe õlikultuuri maast on alati rüpsi all olnud. Eelmisel aastal oli seda 26 hektarit, tänavu 31.

Rüpsi eelis on talvekindlus. Lisaks on rüps teistest viljadest märksa varajasem, saak koristatakse enamasti juba juuli lõpus. “Saab kombainid ja kuivati proovile panna,” nimetab Mutli varajase saagi plussi.

Seotud lood:

Talupidamise kahekümne aasta jooksul on maaülikooli agronoomiharidusega Alar Mutli pühendunud üksnes põllukultuuride kasvatusele. Alustas kaheksal hektaril, nüüd harib sada korda suuremat maad. Kasvatab lisaks rapsile-rüpsile nisu ja otra ning ka oa võttis sel aastal
juurde.

Lisaks tavapõllundusele tegeleb Mutli umbes veerandil maast ka mahepõllundusega – kasvatab kaera, rukist, hernest ning tänavu proovis kanepi õlikultuuri. Ka maheviljad kasvasid kenasti.

Põllumehena meeldib Alar Mutlile katsetada, ja mitte ainult seda, kuidas mõni vili või selle uus sort põllul kasvab, vaid ka, kuidas see meie põllumajandusmudelis ennast ära tasub. Nõnda on tal huvitav võrrelda põllundusviise. Näiteks on ta kogenud, et mahepõllundus sõltub ilmaoludest rohkem, intensiivpõllunduses leevendavad väetised ja taimekaitsevahendid ebasoodsa ilma mõju.

Raskeid aegu olnud ennegi

Tänavu on räägitud katastroofist põllumajanduses, eelkõige loomakasvatuses. Mutli sõnul ei mäleta paljud seda, aga teraviljakasvatus elas raskeima aja läbi kaks aastat tagasi. Siis kukkus söödanisu tonnihind 200 eurolt 112-le.

“Teraviljakasvatajatel olid ka siis ju kombainid ja traktorid ostetud, laenud tuli maksta,” võrdleb Alar Mutli loomakasvata­jatega.

“Meie elamegi juba uues reaalsuses. Uus hind ongi uus reaalsus, me oleme sellega harjunud. Piimakarjakasvatajad saavad uue reaalsuse kätte ja korraldavad ennast ümber. Ükskord turg niikuinii taastub ja hind hakkab jälle tõusma.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare