Maamajandus

Väätsa Agro juht: kehvades tingimustes peetud lehm piima ei anna

 (2)

Väätsa Agro juht: kehvades tingimustes peetud lehm piima ei anna
Mobiilifoto: Triinu Laan

Lehm annab suures koguses kvaliteetset piima ainult juhul, kui ta on hästi hoitud, toidetud ja piisavalt ka poputatud, rääkis Väätsa Agro juht Margus Muld Toiduliidu piimapäeval.

„Meie suurimas farmis on täna ligikaudu 2250 lehma ning näeme selgelt, et mida rohkem panustame nende heaolule, seda suurem on lehmade tootlikkus,“ kinnitas ta.

Tema sõnul on kõige olulisem see, et lehm tunneks ennast grupis ja lüpsikarusellil mõnusalt. „Oleme hankinud oma lehmadele gruppidesse automatiseeritud sügamisharjad, mille juures tekivad lausa järjekorrad – lehm müksab masinat, hari hakkab tööle ja lehm saab mõned hetked silmad kinni mõnuleda,“ rääkis Muld.

Ka lehmade minek lüpsmisele toimub tema sõnul võimalikult rahulikult, sest igasugune survestamine või hirmutamine tekitab lehmade organismis adrenaliini, mis takistab piima andmiseks vajaliku hormooni teket.

„Lehmade udarat puhastatakse spetsiaalses lahuses kõrgel temperatuuril pestud rätikuga, mis mõjub lehmale nagu vasika suu, ning lehm hakkab piima sõõrutama. Lüpsiseadeldis kinnitatakse lehma külge ja see liigub koos lehmaga mööda karuselli ilma, et see lehma mõnusat olemist segaks – mida rahulikum on lehmal olla, seda parem on piimatoodang,“ sõnas Väätsa Agro juht.

Margus Mulla kinnitusel on farmilehmadel koguaeg ligipääs ülima hoolikusega komplekteeritud kvaliteettoidule ja värskele joogiveele, põhuks kasutatakse Väätsa Agros aga spetsiaalset materjali - lehmade oma sõnnikut. Sõnnik on eelnevalt töödeldud – laudast tulev sõnnik separeeritakse ja komposteeritakse.

Seotud lood:

„Teadlased on teinud kindlaks, et sellisel meetodil loodud allapanu hoiab lehmade elukeskkonna bakteripopulatsiooni stabiilsel tasemel, samas kui igasugune väljast toodud materjal kõigutab lehmade ümber olevat bakterite populatsioone ja see võib tõsta lehmade vastuvõtlikust haigustele,“ selgitas Margus Muld.

Tema sõnul on lüpsilehmade pidamistingimused võrreldes nõukogude ajaga suure arenguhüppe teinud ning loomade heaolu on täna üks kesksemaid põhimõtteid.

„Oleme targemaks saanud ja teame mida lehm vajab – ei ole enam lõaspidamist, lehmad liiguvad oma gruppides vabalt ringi, saavad omavahel suhelda. Oleme investeerinud silotehnoloogiasse ja saame loomadele valmistada parema kvaliteediga põhisööta. Lehmi poputatakse nii palju kui võimalik, et nende tervis ja tuju oleksid head. Tarbijad võivad olla kindlad – poepiima andvad lehmad on väga hästi hoitud,“ lisas ta.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare