Vabaerakonna 20 ettepanekut maaelukriisi leevendamiseks. Kas neist on abi ja millal?
"Üsna kindel, et praeguse valitsuse juhtimisel mingit pööret maaelus ja põllumajanduses ei toimu," vastab Talvik Maaleht.ee pärimisele, millal muutused toimuma võiksid hakata, kui Vabaerakonna esitatud 20 ettepanekut kohe ellu rakendama hakata.
Talvik rõhutab, et vaid osa Eesti piimanduskriisi põhjuseid ei sõltu valitsuskoalitsiooni tegevusest - näiteks majandussanktsioonid Venemaale ja Venemaa-poolsed impordipiirangud seoses sekkumisega Ukrainas. Samuti on üks kriisi põhjuseid suur ületootmine tulenevalt piimakvootide ja eksporditoetuste kaotamisest EL-is alates 1. aprillist 2015.
"Oleme osalised suures pildis, milles toimunud muutused - eksporditoe ja piimakvootide kadumine näiteks - on meile kui väikestele suure paugu pannud," sõnab Talvik ning viitab, et need muudatused olid tegelikult ammu teada, kuid sellest hoolimata investeerisid suured põllumajandusettevõtted uutesse lautadesse ja ülikallitesse seadmetesse ning ägavad nüüd pangalaenude käes, mida ei suuda tagasi maksta.
Talviku hinnangul on kahe lehma pidamine elulaadiküsimus, Vabaerakond aga räägib 50-100 lehmaga (pere)farmidest. "Kui need ära kaovad, jookseb kogu asi hunnikusse," sõnab maaelukomisjoni liige ning lisab, et suuri põllumajandusettevõtteid ei peaks kaotama, sugugi mitte, kuid need ei tohi olle maaelu- ja põllumajanduspoliitika sihtide seadmisel kesksel kohal. Kontsentreerimine on suur probleem, nii maaelu, toidujulgeoleku kui keskkonna seisukohalt.
2015. aasta Riigikogu valimiste eel lubasid kõik erakonnad peale Reformierakonna üleminekutoetused maksimaalses ulatuses taastada. Reformierakond oma lubadust, küll aga peavad põllumehed Talviku arvates küsima, miks IRL ja sotsiaaldemokraadid on neid petnud.
"Tegelikult on alati valikute küsimus, kellelt võtta ja kellele anda. IRL-i väljavahetamine sotsiaaldemokraatide vastu läks põllumeestele maksma ligi 220 miljonit eurot (lastetoetused), kui kaasfinantseerimist vähendati ca 80 mln euro võrra ja loobuti seitsmeks aastaks ka Eesti riigi poolsete üleminekutoetuste maksmisest otsetoetustele kogusummas 140 mln eurot," selgitab Talvik.
Vabaerakond tegi käesoleva aasta riigieelarve menetlemise käigus muudatusettepaneku üleminekutoetuste maksmiseks 2016 aastal, mida valitsuskoalitsioon ei toetanud. Käesoleva aasta 16. juunil andis erakond Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, millega annab valitsusele ülesande algatada riigieelarve muudatus, et maksta veel tänavu erakorralist riigiabi 8,3 miljonit eurot: piimasektorile 7,5 ja sealihasektorile 0,8 miljonit eurot kriisiabitoetusi.
Samas märgib Talvik tunnustavalt maaeluministeeriumi otsust hakata maksma 2017. aastast alates kuni 2020. aastani tootmisega seotud toetusi: kuni 100 pealise piimakarja omanikud hakkavad saama 200 eurot lehma kohta ja 101 kuni 400 pealise karja omanikud 100 eurot lehma kohta. Ta toob välja, et diferentseeritud lähenemine on väga oluline ja seda peab rakendama ka pindalapõhiste otsetoetuste puhul, sest niiviisi luuakse võrdsemad võimalused erineva suurusega tootjate konkurentsis püsimiseks.
Samas teeb erakonnale muret, et investeeringutoetuste raha põllumajandussektori võimekuse tõstmiseks jagub tänu liiga kõrgetele toetuslimiitidele tootja kohta liiga vähestele tootjatele. Vabaerakonna hinnangul pole piisavat kontrollimehhanismi, et vältida mitmekordset toetuste väljanõudmist samade ettevõtjate ja omanike poolt. Eelpoolnimetatud põhjustel sai viimase vooru investeeringutoetuste taotlemisel toetusi üksnes 194 tootjat, kusjuures 290 tootjat jäi toetusest ilma. Sellise kontsentreeritud toetuspoliitika puhul luuakse toetuste saajatele oluliselt paremad konkurentsieelised võrreldes nendega, kes jäid toetustest ilma.
Olukorra kiireks parandamiseks on Vabaerakond pannud kokku 20 punktist koosneva tegevuste nimekirja. Vaata, kas neist võiks põllumajandussektori, kuid laiemalt ka maaelu kriisi leevendamisel abi olla ning anna meile kommentaariruumis teada.