Orissaare vallavolikogu maa- ja külaelukomisjoni esimehe Aarne Põri sõnul saab kariloomade tekitatud kahju välja nõuda vaid kohtu kaudu, kuid paljudel ei ole seda aega, tahtmist ja raha, et mööda kohtuid joosta. Pealegi ei ole alati süüdi ka loomapidaja, sest hästi palju liigub suviti ringi suvitajaid ja rändajaid, kes lähevad aiamulgust läbi ja jätavad selle lahti.

Samas meenutas ta, kuidas märgistamata pullid lõhkusid Orissaare valla Jurna talu silorullid ja peremehel ei jäänud loomapidajate tuvastamiseks muud üle kui pullid oma lauta ajada. Üsna kohe ilmusid välja ka pullide omanikud, korvasid kahju ja said oma pullid tagasi. Põri sõnul võiks kariloomadel olla peremärk, mis võimaldaks loomade omaniku kiiresti tuvastada.

Üks võõraste loomadega hädas olnud ja anonüümsust palunud Orissaare valla elanik ütles, et ükski perenaine ei vaata hea pilguga selle peale, kui tema aiamaast jalutab üle lehmakari. Mida hirmsat võib juhtuda aga siis, kui õues mängivad mõne aasta vanused lapsed ja sinna tormavad kiini joostes kümme suurt pulli. Või satub selline agressiivne loomakari näiteks mõne rahvarohke ürituse keskele, viitas kodanik.

 Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles, et sõltumata sellest, kas karjaaia on lõhkunud metsloomad või on keegi karjatee pahatahtlikult lahti jätnud, tuleb vastutus võtta ikkagi loomapidajal.

“Aiad tuleb ikka üle vaadata, kuigi jah, suurtel looduskaitsealadel on see muidugi aeganõudev ja tõsine töö,” lausus Bulitko. Kaarma valla keskkonna peaspetsialist Kairi Niit rääkis, et nende vallas on probleeme Loode tammiku piirkonnas ringi jooksvate lammastega. Ka Haamse hobusekasvandusest on loomad mõnikord vabalt uitama pääsenud ja kapanud nii maanteel kui ka trampinud külapeal aedades.

Enamasti on asi piirdunud osapoolte vahelise kokkuleppega, kuid vahel on varalise kahju korral juhtumit lahendama kutsutud ka politsei.