Eesti juustutootjatest on sel teel kõige kaugemale jõudnud Põltsamaa Meierei juustutööstus, mis valmistab vadakust itaaliapärast ricotta-kohupiima.

Juba mitu aastat poodides olnud soolasele ricotta’le lisandus mõni nädal tagasi banaani- ja maasikamaitseline ning sel nädalal rosinatega ricotta-kreem.

Vadak pole ülejääk

“Toodame üle 400 tonni juustu kuus ja sellest tekkinud vadakust teeme 160 tonni ricotta’t,” selgitab Põltsamaa Meierei juustutööstuse tootmisüksuse juht Jaan Kree.

Kohupiimast odavama, kuid erilise maitsega ricotta võtab siinne sööja visalt omaks erinevalt Lätist−Leedust, kus seda peetakse tavaliseks kohupiimaks.

Osa ricotta’st müüaksegi Lätis ja Leedus. Kätt prooviti ka Soomes, müües vadakukohupiima superrahka nime all, aga see jäi põhjanaabrite jaoks natuke võõraks, tunnistab Estover OÜ müügi- ja turundusosakonna juhataja Hannes Prits. Eestis on ricotta käes üle veerandi kohupiimaturust.

Prits võrdleb ricotta’t keefiriga. “Praegu tundub, et keefir on ugri-mugri värk, aga tegelikult on see pärit Türgi ja Balkani aladelt.”

Samas liigub kogu maailma toiduainetööstus selles suunas, et võimalikult palju toorainet ära kasutada. “Me näeme, et vadak ei ole ülejääk, vaid tootmisprotsessi osa,” selgitab ta.

Üle 30 aasta piimatööstuses töötanud Kree mäletab, et varasemalt läks vadak sigalatesse ja transpordikulud jäid tööstuse kanda. Nüüd saadavad nad üle Eesti asuvatesse sigalatesse selle, mis ricotta-teost üle jääb.

Ka Maag Piimatööstus tõi müügile vadakust valmistatud lõpptooted – joogid.

Kuna eestlane pole harjunud neid tarbima ja müük oli väga väike, peatati sel sügisel tootmine. “Kas tuleme suvel nendega uuesti turule, ei oska hetkel veel öelda,” märgib turundusjuht Ruta Kallaspoolik.

Valio Võru juustutehases valmistatakse vadakukontsentraati. Selle käigus võetakse osa vett algselt viieprotsendise kuivainega vadakust välja, nii tõuseb kuivainesisaldus 28 protsendini. Selle siirupipaksuse vedeliku ostavad sakslased ja viivad 1700 km kaugusele Müller Grupi tehasesse.

“Neil on Euroopas ainulaadne tehnoloogia, millega eraldavad kontsentraadist vadakuvalgud,” selgitab Valio Eesti ekspordidirektor Elar Ollik. Tulemuseks on valgupulber, mida kasutatakse näiteks beebide toidusegude ja piimaasendajate ning sportlaste lihaskasvu soodustavate proteiinipulbrite koostises.

Ka Saaremaa piimatööstus tihendab enamiku vadakust, nii et kuivainesisaldus on 18%. See müüakse E-Piimale pulbri valmistamiseks. Osa läheb siiski Saaremaa loomasöödaks, tunnistab piimatööstuse tootmisjuht Andrus Leesmaa.

E-Piimas kuivatatakse siirupit seni, kuni tekib pulber. Seda kasutatakse küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel, räägib E-Piima juht Jaanus Murakas.

Lõviosa pulbrist ekspordib E-Piim üle maailma, kuid osa müüakse ka kohalikele toiduainetööstustele. Tegeldakse arendusega, et vadakust kõrgema lisandväärtusega tooteid teha.

Pritsiti ka põldudele

Vadak on rohekaskollane vedelik, mis tekib juustu ja kohupiima tootmise käigus. Sellest on välja kurnatud kalgenenud piimavalk kaseiin.

Tonni juustu tegemisel eraldub pressi all tihkeks muutuvatest juustukeradest 8−10 tonni vadakut. See sisaldab valke, suhkruid ja ka soolasid.

Vanasti olid juustutööstused õnnega koos, kui selline jääkprodukt õnnestus seakasvatajatele tasuta ära anda. Vahel tuli vadakut lausa põldudele pritsida, et sellest lahti saada.

Nüüd on aga kasutusel membraantehnoloogia, mis võimaldab inimesele kergesti omastatavad vadakuvalgud eraldada, selgitab piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron.