Vaid iga kümnes maaparandussüsteem on suudetud taas töökorda saada

 (2)
Vaid iga kümnes maaparandussüsteem on suudetud taas töökorda saada
Kalev Nurk on aastaid muretsenud selle eest, et oma Võrtsjärve-äärsed põllud lodumaalt tagasi võita.Foto: Sven Arbet

Igal aastal soostub 2−3% Eesti põllumaast, ent Tarvastu põllumees Kalev Nurk kavatseb oma põllud maaparanduse abil märgalalt tagasi võtta.


“Näete kui ilus sile ja kuiv põld,” osutab Viljandimaa taime- ja loomakasvatusettevõtte OÜ Karpo juhataja Kalev Nurk suurele põllule, kus traktor randaali järel veab. Kui läga saab mulda, läheb kohe lahti rapsikülv. “Vana jõe sängis oli siin põllul igal kevadel 20 hektari suurune järv.”

Sõit läheb Tarvastu poldri uuendatud ja hooldatud alal Võrtsjärve poole. See lõpeb kohas, kus on sirge ja sile asfalttee lahti kaevatud, kopp kraabib ahnelt maad, selle juures askeldavad kiivritega töömehed paigaldavad aga tee alla oranže jämedaid torusid.

“Imiteerime vana Tarvastu jõe sängi, suuname vett tammide ja torudega otse järve minimaalse languga, et vähendada pumbajaama poole suunduva vee hulka,” selgitab põllumajandusettevõtja oma suurt ettevõtmist. Tänavu sügiseks peavad eurotoetuse abil tehtavad tööd 300 hektaril poldrialal lõpule jõudma.

Haugitiigi asemele põld

Polder on allpool lähedal asuva veekogu pinda olev tammistatud maa-ala. Tarvastu vallas asuv polder on üks Nõukogude Eesti suuremaid maaparandusobjekte, mis ühelt poolt piirneb heinamaade ja kogujakanalitega, teisalt Võrtsjärvega. 700 hektarit hõlmav Tarvastu polder rajati Vambola kolhoosi ajal 1980. aastate algul. Kolhoos hakkas poldri põldudele külvama 1982. aastal.

“Hakkasime siin tegutsema, kui saime 2000. aastal koos farmiga söötis põllud,” räägib Kalev Nurk. Taastus- ja uuendustööde käigus on rajatud uusi kraave, paigaldatud uusi torusid ja pestud läbi vanu. “Looduslikult oli siin kunagi soo ja vana Tarvastu jõgi voolas siit läbi, aga see suunati omal ajal ümber. Suured kraavid on päästnud meid kevadise vee­uputuse eest.”

2011. aastal määras PRIA Tarvastu poldri maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks 208 366 eurot toetust. Toetus kattis 90% olemasoleva süsteemi taastamiseks ja 40% uute kraavide rajamiseks kulunud rahast.

Nii suure toetusmäära saamiseks oli vaja moodustada kõigepealt maaparandusühistu. Kalev Nurga initsiatiivil loodud maaparandusühistusse Tarvastu Polder kuulub 60 maaomanikku.

Kuna kogu poldriala taastamine korraga oleks läinud liiga kalliks, jagas Nurk objekti kaheks eraldi projektiks. Mees ütleb, et ei jäta jonni ja küsib esimesel võimalusel toetust ka teisele projektile.

Kunagi kohalikus kolhoosis agrokeemikuna ja agronoomina töötanud mees näitab võsastunud ala, millest suuremat osa katab vesi. See hõlmab 400 hektarit, mille vesi suubub pumbajaama tiiki ja sealt edasi läbi tammi Võrtsjärve. Pumbajaama juures vesistel heinamaadel ja kogujakraavides ujuvad pardid ja luiged. Nurga sõnul käib seal kudemas haug.

Praegu juhib töid Madis Aednik, kes kunagi noore mehena oli poldri rajamise juures. “Läbi tammi on veetud toru, ja kui poldri vesi tõuseb kõrgemale kui järves, jookseb vesi toru mööda järve,“ kirjeldab maaparandusfirma Matteron OÜ omanik Madis Aednik vee kulgu poldrist järve.

Kuivenduskraavidest vett järve pumbanud jaam lõpetas töö 1996. aastal. “Segastel aegadel pärast lõpetamist viidi pumbajaamast kiiresti minema kogu sisustus, maha kisti ka viis kilomeetrit elektriliinide traate,” kirjeldab Kalev Nurk.

Elektrita tuulepumbad

“Kui saame teise projekti peale ka raha, on mõte panna üles viis 25 meetri kõrgust tuulepumpa, mis töötavad tuulejõul ja mille puhul pole elektrit vaja,” käib Nurk välja järgmise idee. Tema sõnul on see piirkond Lõuna-Eesti tuuliseim, nagu mere kaldal, ja loodusliku energiaga saaks kraavisuudmed tühjaks.

Sellist lahendust, kus pumbajaama koormust kraavidega vähendatakse ja vett pumpavad järve tuulepumbad, ta teist Eestis ei tea.

“Kahju, kui see polder käest ära läheb,” rõhutab Kalev Nurk. “Selle poldri peale on tehtud kulutusi praegustes hindades ligikaudse arvutuse järgi poole Eesti eelarve jagu. Jätta see soostuma ja võsastuma on jama.”



MAAPARANDUS

Süsteemid taastuvad visalt

- Lõppeval MAKi perioodil oli maaparandusmeetme eelarve 48,2 miljonit eurot.

- Taotlusi esitati kokku 421, nendest heaks kiideti 307 kogu­summas 48,1 miljonit eurot.

- MAKi ja RAKi toetuste abil saab 2014. aastaks korrastatud ligi 9,5% maaparandussüsteemidest.

- 1994. aastal oli Eestis 44 poldrit pindalaga ligi 11 000 ha.

Loe veel

- Praegu on neist töökorras üheksa, pindalaga umbes 4000 ha.

- Kui aastatel 2007−2013 sai maaparandustöödeks toetust taotleda MAKi meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infra­struktuur” raames, siis eeloleval perioodil kavatsetakse toetada maaparandustöid meetme “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” kaudu.

- Põllumajandusministeeriumi andmeil on plaanitud eelarveks 55 miljonit eurot.

Allikas: põllumajandusamet, põllumajandusministeerium



KOMMENTAAR

Tiiu Valdmaa

PMA maaparanduse osakonna juhataja

Maaparandussüsteemid vajavad pidevat hooldust. Ka juba korrastatud süsteemidel tuleb aeg-ajalt hoiutöid teha. Vajadus maaparandussüsteemide korrastamiseks on suurem, kui teha jõutakse. Tempot aitaks kiirendada maaomanike või -kasutajate endi huvi ja tegutsemine.

Maaparandusühistuid võiks olla mitu korda rohkem. Paljud maaparandusühistud moodustatigi maaparandustööde toetuste saamiseks. Iga maaparandusühistu taga on enamasti üks või kaks tegusat inimest, kes panustavad oma vaba aega ja tahet ühistegevusse.

Uuringuid maaparandussüsteemide vananemise tõttu välja langeva põllumaa kohta ei ole viimastel aastatel tehtud, kuid 2005. aasta uuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajanduslikust maast oli 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis.

EMÜ teadlaste hinnangul väheneb hooldamata maaparandussüsteemidel hea ja rahuldava kuivendusseisundiga maade osakaal ligikaudu 2−3% aastas. Hooldamata maaparandussüsteemide toimivus halveneb iga aastaga, järjest rohkem esineb rikkeid maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare