Väike veoauto D-max
Jutt on siinjuures uuest autost ja uuest välimusest, mis tundub voolujoonelisem ja mahutavam.
Viimast on tõesti parasjagu: ka viiekesi võib lühemat maad sõita, pikema puhul hakkavad tagumised kolm kurtma mitte niivõrd, et kitsas, vaid et istumine ise on pigem ebamugav. Esiistmed teenivad aga plusspunktid. ´
Loomulikult on pakid viie sõitja puhul kastis.
Kellele satub kätte autot tutvustav raamatuke, sellele öeldakse otsesõnu, et D-max on „täiesti uuel tasemel“.
Prooviautole (mitte just tagasihoidlikult) kleebitud tähised avaldavad tõesti muljet: kandevõime 1050 kg, vedamisvõime 3000 kg, kütusekulu 7,4 liitrit 100 km kohta (viiekäigulise automaatkasti puhul 8,4 liitrit).
Kandevõimet peab lihtsalt uskuma jääma, lubatud kaaluga koormat ei õnnestunud kusagilt hankida. Vedamisvõime jäi samuti proovimata.
Küll on selles Isuzus parajalt tarmukust, mis väljendub kasvõi mootori värina kerges kandumises kerele. Igatahes kohapeal käiva auto numbrimärk võdiseb kergelt.
Mehelikkust on otsides veelgi: käiguvahetus annab juhile tunde, et ta tõesti tegeleb millegi asjalikku ja kasutoovaga ja et selleks on vaja mõningat jõudu ning kerget, vaid meestele omast üleolekutunnet.
Omapärane on tagumine käik: seda tuleb ikka väga ja väga vasakule viia, et kuulda kontakti tähistavat piiksatust ning alustada manöövrit.
Seda kõike saab näha kahest vaatevinklist. Ühelt poolt võiks ju käikude vahetamine lihtsam ja mugavam olla, teiselt poolt on sellest jõunõudmises ka omajagu stiili. Ilmselt pole kaugel aeg, kus hakatakse pakkuma nn retromasinaid, mille käsitlemine meelega raskemaks muudetud.
Aga praeguselgi D-maxil on mängimis- ja meelisklemisvõimalusi küllaga: müüja nimetab seda ümberlülitatavaks kaheratta-/nelikveoks. See on tõhus, kinnitas teelõik, mida sõiduatoga läbima poleks läinud.
Isuzu uue jõuallika, 2,5 liitrise topeltülelaadimisega 163 hobujõulise diiselmootori üle, oleks patt nuriseda. Minekut on tühja kasti puhul nii palju, et auto muutub kurvilisel kruustateel isegi natuke liiga kergeks. Samas on see ka pluss: ei mingit hammaste plagisemist väiksemaid auke läbides.
Õnneks on mutuv aeg toonud ka D-maxile elektroonilise stabiilsuskontrolli, veojõukontrolli, pidurdusjõu jaoturi ja hädapidurdusabi. Seega: võrdne võrdsete seas.
Müüjate kinnitusel on aga „võrdsel“ D-maxil ka oluline eelis, see on kütusekulu. Ka koormaga sõites jäävat see piiridesse, mille puhul kogenud kastikaomanikud imestust avaldavad.
Isuzu D-maxi hinnad mahuvad sõltuvalt varustusest 25 000 ja 30 000 euro vahele, Eestis juba mõnda aega müügil olnud auto puhul võib praegu kätte küsida ka 1000 euro võrra soodsamalt.
Ja veel: LSX-varustusse kuuluvad ka nahkkattega istmed!
