Nädala algul ehmatas aiapidajaid teade, justkui ei tohiks euroliidu uue seemnemäärusega enam keegi müüa seemneid, istutusmaterjali ega vilju, kui needsamad põõsad, puud või köögiviljad pole kantud ELi sordilehte. See väide on väär, kuna ei puuduta väikeaednikke.

Väikekasvatajal pole vaja muretseda

Esmaspäeval avaldatud ELi uue seemnemääruse eelnõu reguleerib küll sortide registreerimist, aga nõuded puudutavad eelkõige kutselisi aednikke − tootjaid, kelle põhitegevus on istikute kasvatamine, paljundusmaterjali tootmine ja müük. Eraisikuid-väikeaednikke määruse karmid nõuded ei puuduta.

Nii et eraettevõtja võib julgelt edasi kasvatada, müüa ja osta ka põlissorte, mis pole veel ELi sordilehte kantud, ta võib müüa ja osta igasugust taimset materjali ja seemneid väikestes kogustes.

Uus Euroopa Liidu seemnemäärus peaks jõustuma pärast arutelusid 2016. aastal. Sisuliselt koondab uus eelnõu juba praegu kehtivad seemne- ja paljundusmaterjali temaatikaga seotud direktiivid ühte määrusesse senist korda oluliselt muumata.

“Eelnõu eesmärk on tagada, et tarbija võiks olla kindel: müügil olev sort on ka tegelikult see, mida müüja väidab,” antakse teada põllumajandusministeeriumi taimse materjali büroost.

Büroo juhataja Kristiina Digryte selgitab, et Euroopa Komisjoni koostatud uues eelnõus tehakse erandid nn nišitoodete turustamisele ehk eraaednikele ning lubatakse neil turustada registreerimata sorte väikepakendites.

Kutselistele aednikele aga kehtivad ka praegu küllalt karmid nõuded, suurt midagi nende jaoks ei muutu.

Ka praegu kehtiva taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt ei tohi turustada sorte, mis pole võetud ühtsesse põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte või puuvilja- ja marjakultuuride registrisse. Kõik sordid, mida soovitakse turustada, peavad praegu olema võetud Eesti sordilehte ning seeläbi ka automaatselt Euroopa Liidu põllu- ja köögiviljakultuuride sordilehte.

Põllumajandusministeeriumist kinnitatakse, et Eestis kasutatavate sortidega probleemi ei ole, nad on vastavates registrites juba olemas.

Uus on see, et eelnõus kehtestatakse ka seemnetootjatele ja seemnekartuli tootjatele enesekontrolli nõuded, mis siiani kehtisid vaid köögiviljakultuuride ja puuvilja- ning marjakultuuride tootmise korral.

Sordid registrisse konsulendi abiga

Elmar Zimmer Viljandimaalt Seedri Puukoolist selgitab, et neile hakkasid kehtima karmimad nõuded juba eelmisest sügisest.

“Viljapuude ja marjapõõsaste kasvatajate jaoks algas juba siis bürokraatia, sest meilt nõutakse, et kõik sordid, mis sa müüd, oleks sordiregistris registreeritud,“ räägib Zimmer.

Kui väikeaednikust era-
isik võib registreerimata istikut müüa või kinkida, siis tema kui istikute tootja peab enne vastavad paberid ette näitama, et sordid oleks sordilehes kirjas.

Nii palkaski Seedri Puukooli omanik konsulendi asju ajama, sest täita tuli hulk dokumente põhjalike sordikirjeldustega. Mitme kuu töö tulemusena tuli talle mai algul põllumajandusameti sordiosakonnalt tootmist ja müüki lubav vastus.

Pärast kopsaka summa loovutamist sai Zimmer tänavu mai alguseks kanda ELi sordilehte kümmekond sorti, mille istikuid ta paljundab ja müüb. Näiteks õunapuudest ’Silva’, ’Arbat’, ’Delikatess’, ’Tartu roosõun’. Pirni ’Tartu pirn’, valge sõstra ’Bajana’ ja ploomi ’Emma Leppermann’.

“Need sordid ei olnud varem Eestis registreeritud, ei nõutud ka, aga nüüd saan ametlikult nende sortide istikuid müüa,” on aednik rahul.

Eestis on sortide registreerimisel suure töö ära teinud Eesti Maaülikooli Polli aiandusinstituut, samuti Eesti Aiandusliit eesotsas Väino Esklaga. Nii et registreerimata sorte, mis seni kahe silma vahele on jäänud, kohtab harva.



MIDA VÕIB MÜÜA

Eesti taimed sordilehes

- Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehes on u 19 500 sorti, neist Eesti on registreerinud 81 sorti.

- Köögiviljakultuuride sordilehes on 18 500 sorti, neist Eesti sordilehes 22 sorti.

- Mõlemad Euroopa Liidu sordilehed koosnevad liikmesriikide sordilehtedest, kaasa arvatud Eesti sordilehte võetud sortidest.

- Lisaks on põllukultuuride sordilehte registreeritud viis geneetiliste ressursside säilitamiseks ette nähtud sorti. Neid võib ka turustada.

Allikas: põllumajandusministeerium