Naaberriikidest innustust saades luuakse tänavu ka kolmele Eesti väikesaarele mesilaste paarumisalad – kahele itaalia ja kraini rassi ning ühele saarele ristandtõu buckfasti mesilasemade paarumiseks.

Saartele viiakse mesilaspered seetõttu, et kindlustada mesilasemade paarumist tõuleskedega ning vältida juhuslikke kontakte teiste mesilastega.

Kasvatab meesaaki

Päris uue ettevõtmisega siiski tegu pole. Jaanus Tulli sõnul tegeleb juba 1997. aastast Muhu mesinik Aimar Lauge buckfasti mesilaste aretusega, milleks rajas puhaspaarla Kesselaiule.

Itaalia rassi aretamiseks plaanitakse samuti luua paarla ühele Saaremaa lähedal asuvale laiule või Piirissaarde ning kraini mesilastele Abrukale.

“Arvan, et paarlate tegemine on hädavajalik,” sõnas Aimar Lauge, tuues välja mitmeid plusse, mis kaasnevad mesilaste aretamisega. Näiteks on aretatud buckfasti mesilased rahulikud ega kipu nõelama. Samuti ei ole nendega sülemlemise probleeme, mis on tavaliselt mesinike suur mure.

“Meesaak on kasvanud poole võrra ning saagid muutunud stabiilsemaks,” kinnitas Lauge, lisades, et talvekaod on samuti vähenenud. “Loodetavasti muudab see ettevõtmine mesiniku ametit ja mesindust populaarsemaks.”

Jaanus Tull ütles, et viimati tegeldi Eestis mesilaste aretusega 80 aastat tagasi. “Vahepeal toodi mesilasemasid sisse ja paljundati, ent siin oli ja on juhuslikkusel suur roll,” märkis ta. “Puudusid teadmised emade taustast ning neid tuli pidevalt jälgida.”

Katab Eesti vajaduse

Ühele saarele viiakse 8–12 mesilasperet ehk nn leseperet, kus mesilasemad on ühe ja sama mesilasema järglased (seega omavahel õed), kelle ülesandeks on toota piisavas koguses ühesuguste tunnustega leski.

Nende leskedega saavadki veel paarumata mesilasemad paaruda. Ühelt saarelt on võimalik aastas saada ca 300 puhtatõulist mesilasema, keda edaspidi jälgitakse ning hinnatakse tõu- ja testmesilates.

“Tulevikus peaks aretatud mesilasemad katma Eesti mesinike vajaduse kindlasti ära,” ütles Tull.

Lauge lisas, et avanema peaks mesilaste eksportimise võimalus naaberriikidesse, kuna Soomes ja Lätis ei ole selliseid aretusvõimalusi.


Mesindusalane sümpoosion Eestis

04. - 06. veebruaril toimus Eestis, Põhja- ja Baltimaade Mesinduse Teaduslik Sümpoosion (Nordic-Baltic Apicultural Research Symposium) ning Põhja- ja Baltimaade Mesindus Nõukogu koosolek (Nordic-Baltic Bee-Council).

Põhja- ja Baltimaade mesindusalaseks koostööks on loodud Mesindus Nõukogu, mida juhib igal aastal üks liikmesriikidest. Juhtriigi üheks ülesandeks on igaaastase teadusliku sümpoosioni läbiviimine, kus esinevad tuntud Põhja- ja Baltimaade mesindusteadlased aktuaalsetel mesindusteemadel. Sel aastal oli juhtivaks riigiks Eesti ja 28. erialase nõupidamise korraldaja oli Eesti Mesinike Liit. Esimest korda viidi sümpoosini Eestis läbi 2004 aastal.

Paralleelselt eelnevaga toimus 05.02. Tartu konverentsikeskuses Dorpat, Eesti Riikliku mesindusprogrammi raames Vabariiklik mesinike teabepäev, kus esinesid ettekannetega Põhja- ja Baltimaade Sümpoosionist ning Nõukogu koosolekust osavõtjad.

Läti, Leedu, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Eesti mesinike esindajate läbivateks teemadeks olid talvekaod mesilas, mesilashaiguste levik, ravi ja COLOSS projekt, korjemaa ja mee omadused ning tõuaretus Eesti mesinduses.