„Sellise tihedusega sadamavõrgustik võimaldab harrastusmeresõitjatel mõistliku pikkusega päevateekonnaga Eesti vetes liikuda nii, et oleks võimalik sadamas ööbida,“ selgitas Harjo. Ta nentis, et lisaks sadamavõrgustiku tihedusele on oluline külastajatele vajalike teenuste olemasolu tagamine sadamas, mida toetuse andmisel ka silmas peeti.

EASi regionaalarengu keskuse valdkonnajuht Marge Sargma tõdes, et toetust saanud sadamaid on kõigis merepiiriga maakondades.

„Eriti hea meel on Ida-Virumaale uue Purtse jahtsadama rajamise üle. Purtse sadam aitab kaasa mereturistide ida-suunalisele liikumisele Eesti rannikul, mis oli seni sobiva sügavuse ja vajalike teenustega sadamate puudumise tõttu selles piirkonnas sisuliselt võimatu,“ ütles Sargma.

Toetuse abil teostatavad investeeringud võimaldavad külastajatele taasavada pikalt suletud Kaberneeme sadama ning muuta turvalisemaks jahtide kai Virtsu sadamas, mis oli harrastusmeresõitjatele suletud alates 2013. aasta augustitormist.

EAS toetas seekord vaid selliseid sadamaid, kes suudavad vajalikud arendustööd teostada käesoleva aasta sügiseks, sest rahastamiseks kasutatakse veel eelmise Euroopa Liidu finantsperioodi vahendeid. Käesoleval perioodil 2014 – 2020 on väikesadamate toetuseks planeeritud 5 miljonit eurot ning täiendavalt on kavas läbi viia vähemalt kaks taotlusvooru.

Toetatud sadamad:

Ida-Virumaa: Purtse jahtsadam
Lääne-Virumaa: Vergi sadam
Harjumaa: Kaberneeme sadam, Koljunuki sadam, Kalevi Jahtklubi sadam, Lennusadam, Noblessneri sadam ja Naissaare sadam.
Läänemaa: Dirhami sadam, Suur-Holmi sadam, Veskiviigi sadam ja Virtsu sadam.
Hiiumaa: Roograhu sadam ja Orjaku sadam.
Saaremaa: Lõmala sadam
Pärnumaa: Pärnu sadama väikesadam