Valgamaal korraldatakse heategevuslik jõululaat vana-tori hobuse heaks

                     
Vana-tori hobune. Foto: Vana-Tori Hobuse Ühing
Vana-tori hobune. Foto: Vana-Tori Hobuse Ühing

Vanatüübilise tori hobuse säilitamise eest seisev Vana-Tori Hobuse Ühing on võtnud nõuks väljasuremisohus olev hobusetõug jõululaada kaudu rahvale lähemale tuua.

Heategevuslik jõululaat peetakse laupäeval, 18. detsembril kella 11-15 Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talus. Laadal saab lisaks jõuluostude tegemisele vaadata Eesti suurima vana-tori hobusekasvanduse raskeid soojaverelisi suksusid ning kuulata lugusid tõu minevikust ja tulevikust.

Veel kaks aastat tagasi oli Eestis 200 puhasaretatud vana-tori hobust, nüüdseks on neid alles vähem kui 80. Viimase 15 aasta jooksul on sündinud vaid 20 puhasaretatud vana-tori varssa, neist 15 Hargo talus asuvas kasvanduses. 2009. aastal ei sündinud aga ühtki vana-tori varssa.

Puhasaretus on tõuaretuse meetod, mille puhul isas- ja emasloom kuuluvad samasse tõugu, st on geneetiliselt sugulased. Puhasaretust ehk suletud tõuraamatuga aretust on kogu maailma hobusekasvatuses, kus eesmärgiks aretus, pikemat aega kasutatud vaid väga üksikutes tõugudes, näiteks inglise täisvereline ja araabia täisvereline hobune. Oma tõuraamatud on aga sulgenud mitmed tõuühingud, kelle eesmärgiks omapära säilitamine (šetlandi poni, friisi hobune, norra fjordihobune, soome hobune jt). Ka vana-tori hobune võiks nende hulka kuuluda.

Hetkel on tori hobuse tõuraamat n-ö avatud ning jagatud kahte ossa – A ehk säilitusprogrammis osalevatele universaalsetele vanatüübilistele hobustele, kelles enamus pole siiski puhasaretatud, ja B ehk aretusprogrammis osalevatele hobustele, kelle hulgas on ka aretusprogrammis tunnustatud täkud teistest tõugudest.

Vana-Tori Hobuse Ühing tahab säilitada just sellise välimiku ja iseloomuga hobust, keda võib ennesõjaaegsetel koltunud fotodel vankrit või saani vedamas näha. See võimsa välimikuga hobune on suurepärase iseloomuga ja rahumeelne loom, kes kuulub meie kultuuripärandisse samamoodi nagu rahvatantsud või külaarhitektuur.

Vana-Tori Hobuse Ühingusse kuulub pea 100 inimest, kellest kõik ei ole sugugi hobuseomanikud, kuid keda ühendab ühine eesmärk: säilitada vana-tori hobune.

Fakte tori hobusest:

1856. aastal alustati Tori Hobusekasvanduses töö- kui ratsahobuseks sobiva hobusetõu aretust, millest kujunes tori hobusetõug. Tähtsaimaks kasutatud täkuks võib nimetada täkk Hetmani, kelle abil tõug muutus välimikult ühtlaseks, samas tõusis vastupidavus ja tööjõudlus.

1930. aastatel võeti kasutusse viis postjee-bretooni täkku (Loots, Uhke, Virk, Tugev, Sammur) eesmärgiga tori hobuse massiivsust vastavalt turunõudlusele tõsta, samas säilitades jõulised allüürid ja ühtlustades tõu välimikuomadusi.

1970. aastatel otsustati verevärskenduse eesmärgil mõõdukalt lisada vana-hannoveri veresust, kasutades tori tõule suhteliselt sarnase tüübiga hobust.

1990. aastate alguses langes tori hobuse populatsioon järsult kolhooside lagunemise ja puuduliku tõuaretuspoliitika tõttu.

Vana-tori hobuse säilitamise eesmärgiks on hoida ajalooliselt väärtuslik kultuurtõug muutusteta ning säilitada tori hobuse populatsioonis enne 1945. aastat pärit genofond, milles on lubatud vaid 25% vana-hannoveri veresust.

Allikas: Vana-Tori Hobuse Ühing

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.